Rediem Capital AB (endine hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu) hagi A. E. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 841,48 eurot Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697, aadress Box 1252, 501 12 BORÅS, Stockholm); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Ahto Järvela
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: A. E. (isikukood xxxx) Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil (05.11.2024)
RESOLUTSIOON
1.Lubada Rediem Capital AB-l astuda hagejana menetlusse TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) asemel.
2.Keelduda tsiviilasjas nr 2-24-7431 esitatud kompromissi kinnitamisest.
3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB ja kostja vahel 04.05.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx (sisaldab ka 12.02.2017 ja 01.08.2017 tarbijakrediidilepingutest tulenevat võlgnevust) tulenev põhivõlg 586,87 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 11.05.2023-09.05.2024 eest 70,17 eurot, perioodi 10.05.2024-11.12.2024 eest 42,64 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 5027,44 euro ulatuses, intressinõue 861,18 eurot, haldustasunõue 29 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 09.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 3155,72 euro ulatuses.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu esitas Harju Maakohtule 10.05.2024 hagi kostja vastu ja 12.06.2024 hagiavalduse täienduse kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja vahel 04.05.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx (sisaldab ka 12.02.2017 tarbijakrediidilepingust ja 01.08.2017 tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenevat võlgnevust) tulenev põhivõlgnevus 5614,31 eurot, intress 861,18 eurot, haldustasu 29 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 09.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3225,89 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 10.05.2024 kuni lepingust nr xxxx tuleneva põhinõude summas 5614,31 eurot täitmiseni määras 18,9% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2017 tarbijakrediidilepingu nr 12.02.2017 (esimene leping), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 100 eurot ehk kokku 5100 eurot. Lepingu jooksul on tasutud põhiosas katteks 248,42 eurot. Laenu põhiosa jääk vahetult enne teise lepingu sõlmimist oli 4751,58 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 1.08.2017 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (teine leping), mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 3000 eurot. Laenujääk 7826,58 eurot koosnes käesoleva lepingu alusel lisalaenu summast 3000 eurot, eelneva lepingu põhiosa jääk 4751,58 eurot ning käesoleva lepingu lepingutasust 75 eurot. Seega lisalaenu andmisel lähtuti üksnes eelmise laenulepingu põhiosa jäägist (ei sisaldanud eelmise laenu intresse, viivist või muid tasusid). Lepingu jooksul on tasutud põhiosas katteks 654,07 eurot. Laenu põhiosa jääk vahetult enne kolmanda lepingu sõlmimist oli 7084,53 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 4.05.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (kolmas leping), mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 1300 eurot. Laenujääk 8449,53 eurot koosnes käesoleva lepingu alusel lisalaenu summast 1300 eurot, eelneva lepingu põhiosa jääk 7084,53 eurot ning käesoleva lepingu lepingutasust 65 eurot. Seega lisalaenu andmisel lähtuti üksnes eelmise laenulepingu põhiosa jäägist (ei sisaldanud eelmise laenu intresse, viivist või muid tasusid). Lepingu jooksul on tasutud põhiosas katteks 2835,22 eurot, mistõttu laenu põhiosa jääk on 5614,31 eurot (8449,53-2835,22).
2.2.Esimese lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,35%, mille arvutamisel oli arvesse võetud krediidisumma 5000 eurot, intressimäär 15.90% aastas ja 0,044% päevas, krediidisumma tagastamise periood 10.03.2017 – 10.02.2022, igakuine osamakse 126,65 eurot, laenulepingu sõlmimise tasu 100 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90.
Teise lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,46%, mille arvutamisel oli arvesse võetud krediidisumma 3000 eurot, (üldsummas 7826,58 eurot) intressimäär 19,90% aastas ja 0,055% päevas, igakuine osamakse 209,82, krediidisumma tagastamise periood 10.09.2017 – 10.08.2022, laenulepingu sõlmimise tasu 75,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kolmanda lepingu krediidi kulukuse määr oli 22,01%, mille arvutamisel oli arvesse võetud krediidisumma 1300 eurot, (üldsummas 8449,53 eurot) intressimäär 18,90% aastas ja 0,053% päevas, igakuine osamakse 221,62 krediidisumma tagastamise periood 10.07.2018 – 10.05.2023, laenulepingu sõlmimise tasu 65,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot.
2.3.Enne esimese lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse. Keskmine sissetulek oli igakuiselt 750 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku igakuised kohustused olema 126,65 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 623,35 eurot (750 – 126.65). Enne teise lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse. Keskmine sissetulek oli igakuiselt 1000 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku igakuised kohustused olema 209,82 eurot. Lisaks oli kostjal kõrvalkulude maht 45 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 745,18 eurot (1000 – 209.82 - 45 =745.18). Enne kolmanda lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse. Keskmine sissetulek oli igakuiselt 1000. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku igakuised kohustused olema 221,62 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 778,38 eurot (1000 – 221.62 = 778,38). Hageja toob kõigi kolme lepingu osas välja, et arvestades hagi aluseks olevate laenulepingute laenusummat, osamaksete suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Hageja väitel tehti kõigi kolme lepingu sõlmimise eel ka päringud maksehäireregistritesse ning et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Hageja leiab, et kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.4.Kostja on tasunud täielikult 1.- 25. osamakse ning osaliselt 26. osamakse, seega on kostja võlas alates 26. osamaksest. Hageja saatis 10.04.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 24.04.2021 võlgnevuse tasumiseks (kostjal oli selleks ajaks võlgnevuses 26.- 35. osamaksega). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.04.2021 lepingu üles.
2.5.Hageja arvestab intressi lepingujärgses intressimääras 18,9% aastas ja 0,053% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 26. osamaksest 10.07.2020 kuni ülesütlemiseni.
2.6.Hageja nõuab lepingu haldamise tasu 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so 25.04.2021.a. oli kostjal tasumata 10.07.2020 – 10.04.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku 29 eurot (10 x 2,90).
2.7.Viivist põhivõlalt (5614,31 eurolt) nõuab hageja alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lepingujärgses viivise määras s.o 18,9%.
2.8.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 50 eurot lepingu alusel lähtudes VÕS § 113 2 lõikes 2 sätestatust järgmiselt: 16.06.2021 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 7.07.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 15.07.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete
töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.9.Kohtu nõudel esitas hageja nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Vastavalt lepingu maksegraafikule tuli laen tagastada perioodil 10.06.2018 – 10.05.2023 ehk kõikide osamaksete tähtaeg oli hagi esitamisega saabunud. 12.02.2017 lepingu alusel sai kostja laenu 5000 eurot, 1.08.2017 lepingu nr xxxx alusel sai kostja lisalaenu 3000 eurot, 4.05.2018 lepingu nr xxxx alusel sai kostja veel lisaks laenu 1300 eurot. Kokku sai seega kostja laenu summas 9300 eurot. Kõigi kolme lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid summas 8313,13 eurot. Seega arvestades kõik maksed saadud laenude katteks on põhiosa jääk 986,87 eurot. Kohtuvälises menetluses on kostja tasunud hagejale täiendavalt 400 eurot, seega põhiosa jääk on 586,87 eurot. Seega juhul kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja välja mõista põhivõla jääk 586,87 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 11.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Hageja on 09.10.2024 kompromissilepingus avaldanud kohtule ka taotluse asendada senine hageja uuega tulenevalt sellest, et senine hageja loovutas 01.09.2024 oma nõuded sh nõude kostja vastu Rediem Capital AB-le (registrikood 559310-4697). Kompromissilepingus sisaldub ka kostja kinnitus, et kompromissilepingu allkirjastamisega annab ta nõusoleku hageja asendamiseks. Kohtule esitatud kompromissilepingul on kostja digiallkiri. Kohus leiab, et Rediem Capital AB saab astuda senise hageja asemele menetlusse TsMS § 210 lg 3 esimese lause kohaselt. Hageja avaldas, et sel juhul palub ta kohtuotsusega välja mõista summad Rediem Capital AB kasuks.
4.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 16.07.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja sisulist vastust esitanud ei ole, on üksnes kinnitanud, et sai kätte kohtukutse ning küsinud saadetud dokumentide kohta. Kohtuistungist 05.11.2024 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumisest. Kohus selgitas istungil hagejale, et ei kinnita 09.10.2024 kompromissi ilma, et kohus oleks saanud vahetult kostjale selgitada nõudega seonduvat. Muu hulgas seda, et kompromissi kohaselt peaks kostja tasuma küll veidi vähem kui oli hagi nõue (kompromissi summa kokku 5450,72 eurot), ent kordades rohkem kui tal tuleks maksta juhul, kui kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt pakkus kohus hagejale, et kas lükata istung edasi, lootuses, et kostja järgmisel korral ilmub kohtusse ning kohus saab ta vahetult ära kuulata ning veenduda kostja tahtes. Hageja avaldas, et ei soovi istungi edasi lükkamist ning taotleb asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta. Kuivõrd kohus ei ole veendunud, et kostja on aru saanud enda õigustest ning kompromissi kohaselt tuleks kostjal tasuda kordades rohkem, kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tuvastamise korral, ei kinnita kohus 09.10.2024 kompromissi.
5.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
5.1.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.
5.2.Hageja leiab, et lepingud olid sõlmitud taasesitatavas vormis. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad laenulepingud, mis on kostja poolt digiallkirjastatud (esimene leping 12.02.2017, teine leping 1.08.2017 ja kolmas leping 4.05.2018). Digiallkirjastatud lepingute konteineris on lepingu eritingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohtuistungil avaldas hageja, et lepingud saadeti kostjale kostja enda poolt antud e-postiaadressile allkirjastamiseks, ta allkirjastas need enda arvutis ja saatis tagasi ning seeläbi sai kostja lepingud püsival andmekandjal. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning olid sõlmitud nõutud vormis. Hageja on esitanud laenu väljamaksmise kohta tõendid (maksekorraldused, dtl 133-137) millest nähtub, et kostjale on 13.02.2017 välja makstud 5000 eurot, 02.08.2017 3000 eurot ja 04.05.2018 1300 eurot. Kostja on seega tõendanud 9300 euro kostja kasutusse andmise. Krediidi kulukuse maksimaalne määr esimese lepingu sõlmimise ajal oli 56,85%, teise lepingu sõlmimise ajal 56,76% ja kolmanda lepingu sõlmimise ajal 56,43% ning kohus kontrollis, et lepingute krediidi kulukuse määrad jäid maksimaalsete määrade piiresse.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud laenutaotlused (dtl 79 – 81). Hageja väitel tehti ka maksehäireregistri päringud, ent nende kohta on kohtule esitatud päring (dtl 36), mis on tehtud enne kohtusse pöördumist 2024. a, mis ei tõenda päringu tegemist ega selle tulemusi enne laenude väljastamist. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks nõutud pangakonto väljavõtet. Kohus saab aru, et hageja on jaganud laenutaotlusel oleva sissetuleku summa kuude arvuga aastas (esimese laenu taotluses on kostja sissetulekuks märgitud 9000 eurot, teises ja kolmandas 12 000 eurot). Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kostja sissetuleku suurust ega selle allikat kusagilt kontrollinud (nt riiklikest registritest või pangakonto väljavõttelt). Hageja ei ole ka esile toonud, et ta oleks välja selgitanud ja kontrollinud olemasolevaid finantskohustusi (kuigi laenutaotlustel on nende olemasolule viidatud) ning igakuiste
majandamiskulude suuruse. Kohtu hinnangul ei saanud hageja laenutaotlustel esitatut pidada usaldusväärseks, sest lühikeste ajavahemike järel esitatud laenutaotlustes on esimesel korral märgitud eluaseme tüübiks „koos vanematega“, teises „omanik“ ja kolmandas „rentnik“. Ka täiskasvanute arv perekonnas on laenutaotlustel olnud muutuv. Kohtu hinnangul on hageja jätnud seega vastutustundliku laenamise kohustuse täielikult täitmata. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga ning seadusjärgses määras intressi ja viivist.
7.Põhivõla nõue Hageja on kohtu nõudel teinud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõude ümberarvestuse. Selle kohaselt sai kostja 9300 eurot ning on teinud tagasimakseid 8313,13 eurot + kohtuvälises menetluses 400 eurot, seega põhiosa jääk on 586,87 eurot. Lepingud on tähtaegselt lõppenud (esimese lepingu tähtaeg oli 10.02.2022, teisel 10.08.2022 ja kolmandal 10.05.2023). Lepingute lõppkuupäevaks pidi kogu põhivõlg olema tasutud. Seega on lepingutest tulenev põhivõlg sissenõutav. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude 586,87 euro ulatuses VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
8.Intressi ja haldustasu nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise puhul asendub lepingu intressimäär seadusjärgse intressimääraga, mis lepingute sõlmimise ajal oli 0 ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus jätab seega VÕS § 403 4 lõikest 7 tulenevalt hageja intressinõude ja haldustasu nõude rahuldamata.
9.Viivisenõue Hagis nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 26.04.2021 lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas. Arvestades, et kostjal on laenuks saadud 9300 eurost tagastamata vaid 586,87 eurot, on selge, et jaotades kostja poolt kokku tagasi makstud summad viimase lepingu järgsete tagasimaksete arvuga (60), ei oleks kostja olnud 26.04.2021 võlas ning lepingu üles ütlemise eeldused ei ole seega ümberarvestuse korral täidetud. Ümberarvestuse juures toob hageja välja, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus saada viivist seadusjärgses viivisemääras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 11.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus nõustub, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Hagi esitamiseni kehtinud seadusjärgne viivisemäär ei olnud lepingujärgsest viivisemäärast kõrgem. Ning kuivõrd lõpptähtajaks pidi kogu põhivõlg olema tagastatud, mõistab kohus viivise välja alates 11.05.2023. Kuni kohtuotsuse tegemise päevani (k.a) mõistab kohus viivise põhivõlalt välja kindla summana eurot ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ajavahemiku 11.05.2023-09.05.2024 eest on viivis 70,17 eurot ja 10.05.2024-11.12.2024 eest on viivis 42,64 eurot.
10.Sissenõudmiskulud Hageja leiab, et tal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lg-st 2. Hageja viitas, et lepingule lisatud tarbijakrediidi
teabelehes (dtl 54) oli märgitud, et maksetega hilinemisega kaasneb krediidiandjal õigus nõuda meeldetuletuskirja tasu 4,15 eurot. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda, ei olnud ka võla sissenõudmiskulud tehtud peale lepingu lõppemist (ega ka peale kolmanda lepingu korralist lõppemist). Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole kohtu ette toonud meeldetuletuskirjade saatmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusi ning kohus jätab nõude rahuldamata.
11.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 840 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 16.07.2024. Kostja vastanud ei ole. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandjaks oleva hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täielik täitmata jätmine (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.