1-07-6452\8 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisele järgnevast päevast. Põhjendused Ivan Tšerni tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.02.2006.a. otsusega KarS § 199 lg. 2 p. 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 01.10.2002.a. otsusega mõistetud 6 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Ivan Tšerni vabanes ennetähtaegselt vangistusest Tartu Maakohtu 06.06.2007.a. määruse alusel katseajaga 1 aasta. Ivan Tšernile määrati katseajaks täitmiseks KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4, 7 alusel järgmised kontrollkohustused: - otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest; - mitte tarvitada alkoholi; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; - hüvitada Tartu Maakohtu 05.07.2006.a. otsusega väljamõistetud kuriteoga tekitatud kahjusid ja menetluskulusid igakuiselt vähemalt 500 (viissada) krooni tööle asumisele järgnevast kuust arvates. Erakorralise ettekande esitamise tingis asjaolu, et Ivan Tšerni ei suutnud täita talle Tartu Maakohtu 06.06.2007 määrusega määratud kontrollkohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna 13.06.2008 õiendi andmetel on I.Tšernit Lõuna Politseiprefektuuri 10.01.2008 otsusega karistatud LS §7419 alusel 9600 kroonise rahatrahviga. Lisakaristuseks mõisteti talle sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine kolmeks kuuks. Trahv on tasutud. Kriminaalhooldusametnik avastas rikkumise pistelise kontrolli käigus. Ivan Tšernit on samalaadse rikkumise eest KrK § 204 lg 3 alusel karistatud 01.10.2002.a. Tartu Maakohtu otsusega 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Ühtekokku on Ivan Tšerniga katseajal aset leidnud 11 kohtumist. Katseaja alguses määrati Ivan Tšerni ametnikuks Gätlin Ardel. Seoses G. Ardeli rasedus- ja sünnituspuhkusele siirdumisega jätkas I.Tšerni kriminaalhooldust Marika Männik, kes on I.Tšerniga vaid kahel korral kohtunud (05.05. ja 12.06.2008). Hinnangu andmisel katseajale on kasutatud päevikukandeid. G.Ardeli kirjapandust nähtub, et hooldusalune ei suutnud mõnikord kokkulepitud registreerimise kellaajast kinni pidada (tuli varem), põhjendades seda nii tööülesannete täitmisega, kui ka sooviga lõuna ajal puhata. 13.12.2007 päevikukandest nähtub, et ametnik G.Ardeli arvates oli I.Tšerni kohtumisel alkoholi tarvitamise jääknähtudega. I.Tšerni ei olnud selle arvamusega nõus. I.Tšerni esitas 31.06.2007 sõlmitud töölepingu, mis kinnitab tema töötamist . Ametnikul puuduvad andmed selle kohta, et I.Tšerni oleks suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. I.Tšerni rahalise kohustuse täitmine on olnud problemaatline - kolmel korral (august, oktoober, mai) ei ole toimunud igakuist 500 krooni maksmist. See-eest on tasutud novembris, detsembris ja juunikuus 1000 krooni.

Et Ivan Tšerni juhtis käitumiskontrollil olles joobes olekus mootorsõidukit, teeb ettekande koostaja pöörata KarS § 76 lg 5 alusel Tšernile mõistetud kandmata jäänud karistuse osa 2 kuud ja 12 päeva, täitmisele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma ettekande juurde. Ta seletas, et teiste kontrollkohustuste ja kontrollnõuete rikkumist katseajal ei ole Ivan Tšernile põhjust ette heita. Kriminaalhoolduse lõpetamise eel küsiti andmeid politseist ja siis ilmnes alkoholi tarvitamisega kaasnenud karistus väärteomenetluses. Kohtuistungil Ivan Tšerni seletas, et tema istus autoroolis tollikontrollis ja jõi õlut. Tollitöötaja kutsus politsei ja tal tuvastati joove. Väärteomenetluses määrati karistuseks 9600 krooni trahvi ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Trahvi tasus ta kohe ära. Ta ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega. On perekond ja vana ema, keda tema karistuse kandmine mõjutab. Prokurör toetab kriminaalhooldusosakonna taotlust ja palub karistus täitmisele pöörata. Kaitsja palub karistuse täitmisele pööramise põhjendatust kaaluda. Täitmiskohtunik on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus Ivan Tšerni karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ja seetõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Ivan Tšerni on katseajal täitnud temale täitmiseks määratud KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg. 2 p-de 1, 4 ja 7 alusel määratud kontrollkohustused. Karistuse täitmisele pööramise põhjuseks on KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel määratud kontrollkohustuse täitmata jätmine. Kontrollkohustuse rikkumisena heidetakse süüdimõistetule ette ühel korral alkoholi tarvitamist, millele järgnes väärteomenetlus ja karistus väärteomenetluses. Kuna katseajal ei ole erakorralist ettekannet Ivan Tšerni kohta esitatud, ei ole alust järeldada ka alkoholi tarvitamise teisi juhtumeid. Täitmiskohtunik on seisukohal, et väärteomenetluses karistatud tegu, mille eest mõistetud karistus on kantud, ei ole alust hinnata katseajal kontrollnõude rikkumisena. Vaatamata asjaolule, et süütegu oli seotud alkoholi tarvitamisega, oli alkoholi tarvitamise kontrollkohustuse rikkumine ühekordne ja menetletud seaduses sätestatud korras. Väärtegu, mille eest on karistus määratud ja kantud, ei ole alust ette heita teistkordselt kriminaalmenetluses KarS § 76 lg. 5 järgi saabuva tagajärjega. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 330,40 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.