Kohtulahend

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 04.08.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-485/2005 tunnistati R. Lindenberg süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ning mõisteti temale karistuseks 7 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati R. Lindenberg süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõisteti R. Lindenbergile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.05.-29.05.2003. a, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Lindenbergile 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui R. Lindenberg 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. 22.11.2007. a esitas Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande R. Lindenbergi kohta, kuna ta asus ametniku teadmata tööle Soome, millega rikkus nõudeid taotleda kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba töökoha vahetamiseks ning elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Samuti ei ole R. Lindenberg täitnud kohustust esitada kriminaalhooldajale dokumente kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohta. Lisaks oli probleeme registreerimiskohustusest kinnipidamisega. 4.12.2007. a kinnitas kohus R. Lindenbergile tema enda poolt võetud kohustuse tasuda alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuni katseaja lõpuni vähemalt 4000 krooni kuus õigusrikkumistega seotud rahaliste nõuete katteks ja määras täiendava kohustuse mitte katkestada olemasolevat töösuhet omaalgatuslikult ilma mõjuva põhjuseta. 14.05.2008 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande, kuna R. Lindenberg on rikkunud registreerimiskohustust, ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta ja ei täida talle kohtu poolt määratud täiendavaid kohustusi. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus erakorralises ettekandes esitatud karistuse täitmisele pööramise taotluse juurde ja leidis, et R. Lindenbergi kriminaalhooldust ei ole võimalik jätkata. R. Lindenberg selgitas kohtus, et ta proovis saada tööd Soomes, töötas seal 2 kuud – detsembris ja jaanuaris, kuid töö sai otsa. Veebruaris töötas mitteametlikult Tallinnas. Kauge oli kriminaalhooldaja juures käia, vahepeal unustas ta registreerimisaja ära. Märtsist juunini käis ta tööl, vahepeal ka Soomes. 4000 krooni ei saanud ta iga kuu maksta, sest raha ei olnud. Ta lootis Soomes piisavalt teenida, seetõttu nõustus lisakohustusega maksta iga kuu 4000 krooni. R. Lindenberg soovib edaspidi tööl käia, et saaks hüvitada rahalisi kohustusi. Prokurör on seisukohal, et R. Lindenberg tuleb saata kandma talle mõistetud vangistust, kuna ta ei ole täitnud talle määratud kohustusi ja on rikkunud kontrollnõudeid. Ta ei ole mõjuvaid põhjusi esitanud, miks ta on jätnud nõuded täitmata.

Kaitsja leidis, et registreerimiskohustuse rikkumisi ei saa vaidlustada, kuid R. Lindenberg on siiski püüdnud kohustusi omal moel täita. Ta on väheste elukogemuste tõttu liiga kergekäeliselt nõustunud nii suure 4000-kroonise rahalise kohustusega, kuid tööd ei jätkunud. R. Lindenbergile tuleks anda veel üks võimalus ja pikendada katseaega 6 kuu võrra ning kergendada rahalist kohustust 1500 kroonini. Arvesse tuleks võtta ka seda, et vahepeal on seadus muutunud ja KarS § 215 järgi mõistetav karistus ei oleks praegu nii suur. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna taotlus R. Lindenbergile tingimuslikult mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada. Vastavalt KarS §-le 74 lg 4 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus arutab teist erakorralist ettekannet R. Lindenbergi kohta. Pärast eelmise kohtumääruse tegemist ei ilmunud ta registreerimisele viiel korral. Samas on R. Lindenberg palunud oma tüdrukut ühel korral informeerida kriminaalhooldajat mitteilmumisest ja on ühel kohustuslikule registreerimisele järgneval päeval ise kohale ilmunud, samuti informeeris ta kriminaalhooldajat, et ei saa tulla 05.05.2008. a registreerimisele. R. Lindenbergi selgituste kohaselt sai Soomes töö otsa, mistõttu ta ei saanud enam edasi töötada. Kuna töölt lahkumine ei toimunud hooldusaluse enda initsiatiivil, ei saa seda käsitleda kohtu poolt määratud lisakohustuse rikkumisena. R. Lindenberg on kohtu poolt määratud teist lisakohust tasuda vähemalt 4000 krooni kuus õigusrikkumistega seotud rahaliste nõuete katteks täitnud 2 kuu jooksul. Seega on ta nimetatud kohustust rikkunud. Raha on tasunud R. Lindenberg veebruaris ja märtsis, see on ajal, mil ta sai Soomes töötamise eest töötasu. Kriminaalhooldusametnik on hinnanud kontrollnõuete rikkumiseks ka dokumentide mitteesitamise kohustuste täitmise kohta. KarS § 75 lg 1 p 3 kohustab hooldusalust esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud kontrollnõude rikkumist ei saa R. Lindenbergile süüks arvata. R. Lindenberg on esitanud kriminaalhooldusametnikule töölepingu esimesel korral Soomes töötamise kohta ja maksedokumendid rahaliste kohustuste täitmise kohta 2 kuul. Ta on suuliselt teavitanud kriminaalhooldusametnikku ajutistest töödest, kuid kuna töölepinguid ei ole temaga sõlmitud, ei olnud tal võimalik ka vastavaid dokumente esitada. Arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata registreerimiskohustuse ja rahalise kohustuse rikkumisele on võimalik R. Lindenbergi kriminaalhooldust siiski jätkata ning kõige raskema meetme – karistuse täitmisele pööramise kohaldamine ei ole põhjendatud. Sobivaks meetmeks peab kohus katseaja pikendamist aja võrra, millal R. Lindenberg rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, s.o 5 kuu võrra. Kohus nõustub kaitsjaga ja leiab, et rahaline kohustus tasuda igakuiselt 4000 krooni, ei ole R. Lindenbergile käesoleval ajal jõukohane ning seda tuleb kergendada poole võrra. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb R. Lindenbergilt välja mõista KrMS §-le 180 lg 1 alusel.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.