1-08-9044\3 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

9.Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Raido Lahtile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.07.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raido Lahti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raido Laht on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 28.09.2006 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 20.11.2006 ja lõpp 20.01.2010. Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.06.2008. Kinnipidamisasutusest Raido Lahti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on vangistuse ajal ühel korral karistatud distsiplinaarkorras noomitusega. Peale vabanemist kavatseb süüdimõistetu asuda elama oma ema korterisse T.. Selles korteris elab ka süüdimõistetu noorem vend, kes õpib põhikoolis. Enne vangistust töötas süüdimõistetu FIE-na OÜ-s xxx, osutades kolimisteenust. Vabanedes loodab ta samal alal edasi tegutseda. Tartu Vanglas omandas ta keevitaja eriala. Vangistuses toetavad süüdimõistetut rahaliselt tema ema, vanaema ja vend. Majanduslikke probleeme ei ole olnud. Isaga ei suhtle. Teiste perekonnaliikmetega suhted head. Süüdimõistetu enda väitel ta mõistab oma süüd ja on motiveeritud olema seaduskuulekas. Süüdimõistetu rikkus kriminaalhoolduse korda ja pani tingimisi mõistetud karistuse lõpul toime uue kuriteo. Kuriteo sooritas alkoholijoobes. Süüdimõistetu enda väitel tarbis ta alkoholi korra kuus ning alkoholi mõjul ta agressiivseks ei muutu. Soovib edaspidi hoiduda alkoholi tarbimisest. Ohustatuse osas märgib vangla, et süüdistatava käitumine vanglas on rahuldav. Konflikte ei esine. Süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Uue kuriteo riski suurendab süüdimõistetu madal haridustase, kutsehariduse puudumine ja alkoholi tarbimine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik viitab, et karistusregistri kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud teistkordselt, kuriteo laad on muutunud raskemaks. Väärteokorras on teda karistatud kuuel korral, neist neljal alkoholiseaduse rikkumise eest ja ühel korral joobes juhtimise eest. Isik on eelnevalt tingimisi mõistetud karistuse ajal pannud toime uue kuriteo ning ettekande koostamise aja seisuga on süüdimõistetul vanglas üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu kuritarvitas vabaduses alkoholi ning seaduserikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Ta ei tunnista alkoholi mõju oma elukorraldusele. Vabaduses elas oma perekonnast eraldi. Kaaslaste poolt mõjutatav. Tulevane eluase T. võib osutuda ülerahvastatuks, korteri väiksemat tuba tuleks jagada noorema vennaga. 2(4)

Süüdistataval võib tekkida probleeme elektroonilisest valvest tingitud liikumisvabaduse piirangute järgimisega, kuna tulevane töö, kolija kolimisfirmas, on liikuva iseloomuga ning võib kaasa tuua ootamatuid tööülesandeid. Lisaks tuleb arvestada T.-Tallinn rongiliiklusega ning ajakuluga, mis kulub kodust tööle ja tragasi sõiduks, iga päev 2,4 tundi. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kohustuse täitmine alluda elektroonilise valve alla võib muutuda problemaatiliseks. Raido Laht taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu selgitas, et tal on garanteeritud töökoht , mille kohta esital kohtule garantiikirja originaalis. Süüdistatav selgitas, et ta on rääkinud oma tulevase tööandjaga ja tööandja on kursis, et vabenemise korral seostatakse talle liikumispiiranguid. Kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealusele on tagatud kindel elukoht, perekonna tugi, kindel töökoht. Samuti tema kaitsealuse küsitlemisel kohtus oli võimalik märgata, et tõesti tema suhtumine elusse on muutunud. Tema kaitsealune analüüsis oma eelnevat, praegust ja ka tulevat elukäiku. Tema hoiakud on ainult positiivsed. Kaitsja väljendas seisukohta, et kriminaalhooldusametniku ettekanne on veidisellise kinnisese hoiakuga, keskendudes pigem kaitsealuse eelnevale elule. Samas vanglas iseloomustuson tasakaalukam, nihhates süüdimõistetu käitumist vanglas ja eluplaane sügavamalt. Prokurör leidis, et ennetähtaegsele vabastamisele alust ei ole, see oleks ennetlik. Süüdimõistetu on varem juba kolmel korral karistatud isik, ja uue kuriteo pani ta toime katseaja jooksul Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu ning kaitsja arvamused, leiab, et Raido Lahti võib elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused tema vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Kohus märgib, et uus toimepandud kuritegu oli küll esimese astme grupiline kuritegu, kuid süüdistatav tunnistyas end süüdi, tegemist oli üheepisoodilise süüditusega, ning kohtuotsusest nähtub, et R. Laht hüvitas kannatanule 700 krooni ( piltlikult öeldes 1/3 kahjusummast). Vanglast iseloomustatakse süüdimõistetut positiivselt, tema käitumine on olnud üldiselt režiimikuulekas. Seega on süüdimõistetu aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.