1-08-8455\1 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista O.J-ilt menetluskuluna: • sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti; • määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „O.J, 1-08-8455, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon O.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 10.07.2007 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74 ́19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 23.06.2008 kella 13.45 paiku Tartumaal Rõngu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 172.5 km mootorsõidukit Reanult FD Master reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. O.J ei ole kuriteoga kellelegi kahju tekitanud. Sellega pani O.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu seisukoht süüdistuse osas ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel O.J-ile arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. O.J on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades, et O.J ei ole kriminaalkorras karistatavaid tegusid varem toime pannud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid, siis leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et O.J on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Silmas pidades, et süüdistatav on varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ning süüdistava poolt toime pandud teo üldohtlikku iseloomu, tuleb kohtu arvates mõista O.J-ile rahaline karistus üle karistusliigi keskmise määra.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 350 päevamäära, s.o 17 500.- krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (tl 13) nähtub, et süüdistava netosissetulek 2007. aastal on olnud 2 446.- krooni ja selle alusel arvestatud keskmine päevasissetulek 6,12 krooni. Seega tuleb O.J-ile rahalise karistuse kohaldamise lugeda päevamääraks miinimumpäevamäär, s.o 50.krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 5-6) nähtub, et O.J on viibinud eelvangistuses 23.06-25.06.2008. a, s.o 3 päeva. KaRS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. O.J-ile mõistetud rahalist karistust tuleb seega vähendada 9 päevamäära võrra ja mõista süüdistatavale lõplikuks karistuseks 341 päevamäära. KaRS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahalise karistuse kandmisele ositi. Prokurör on taotlenud rahalise karistuse ositi kohaldamist. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole O.J sissetulek piisav rahalise karistuse kandmiseks ühes osas, mistõttu see võib olla süüdistatavale ebamõistlikult koormav Seetõttu tuleb lubada süüdistaval rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasudes igal kuul vähemalt 1 705.- krooni. Kohtu seisukoht kohtukulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kriminaalmenetlusele kulutatud vahendeid vähendab kohus sundraha summat KrMS § 2565 lg 2 alusel pooleni KrMS §-s 179 lg sätestatud suurusest, s.o 0,75 palga alammäärani ja mõistab sundrahana välja 3 262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 239.- krooni.