Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon J.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 10.06.2007. a. kella 20.30 ja 21.00 vahel võttis Tartu maakonnas Alatskivi vallas elumaja eest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.H. ile kuuluva jalgratta „FORMOSA LANDEREX“ väärtusega 8500.00 krooni. Sellega pani J.F toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väära vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav, tema seaduslik esindaja ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS §75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud L.H. summas 5966.00 krooni. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel J.F-ilt, temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt, välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni.

Kaie Uusen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.