Kohtulahend

1.Karistus. Lääne-Viru Maakohtu 16.06.2000 kohtuotsusega karistati Risto Jevsejevit KrK § 195 lg 2 , § 139 lg 2 p 2 , § 140 lg 2 p 1,2,3,4, § 101 p 2,7 järgi KrK § 40 lg 1 kohaldamisega 8-aastase vabadusekaotusega. KrK § 45 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, ärakandmisele kuulub 7 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust. Karistusaja algus 16.06.2000. 18.01.2005 vabastati Risto Jevsejev Harju Maakohtu määrusega tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva. 13.09.2006 Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 1-06-11002 pöörati täitmisele Risto Jevsejevile Lääne-Viru Maakohtu 16.06.2000kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Vangistuse algus 08.03.2008, lõpp 20.08.2010. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist. Vangistusseaduse § 76 lg 3 järgi võib taotluse uuesti läbi vaadata 6 kuu pärast. Vangla iseloomustuse kohaselt tekkis vabastamise taotluse esitamise võimalus 08.03.2008, s.o. ktäitmisele pööratud vangistuse kandmise asumisele päevast. 2.Vangla iseloomustus. Risto Jevsejev on ühiskonnale ohtlik, kui suhtleb kriminogeensete isikutega, tarvitab alkoholi või kui tekivad materiaalsed probleemid. Vanglas ei ole ta distsiplinaarkorras karistatud. .Kuriteo pani toime alkoholijoobes, kinnipeetava enda sõnul alkoholisõltlane ei ole. On omandanud põhihariduse, Rummu Erikutsekoolis on omandanud keevitaja õppe. Vabanemisel soovib asuda elama isa ja venna juurde. 3.Kriminaalhooldusametniku seisukoht on, et Risto Jevsejevi tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei saa nõustuda. .Kinnipeetav asus karistust kandma 08.03.2008, on viibinud vangistuses liiga lühikest aega, et teha oma akristsuest järeldusi. 4.Süüdimõistetu Risto Jevsejev seletas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt selleks, et toetada elukaaslast ja oma väikest last materiaalselt. Soovib elada normaalselt, töötada, lõpetada kuritegude toimepanemine. Ta oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid kohus üööras karistuse täitmisele. Ta teadis, et on tagaotsitav, kuid ei läinud karistust kandma, sest tahtis abistada elukaaslast, kes hooldas nende imikust last. Kuritegudega tekitatud kahju ei ole ta hüvitanud, kuid soovib seda tegema hakata. Tal on olemas nii kindel elukoht, pere toetus kui võimalus saada vabanedes tööd. 5.Prokurör leidis, et süüdimõistetut ei tuleks vabastada. Ta on mitu korda karistatud, kannab vangistust tahtliku tapmise eest. Sama kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisest on ta juba korra tingimisi vabastatud, kuid ei täitnud kontrollinõudeid ja kohustusi, mistõttu vangistus pöörati täitmisele kohtu määrusega. Selle järgi kannab ta karistust vaid alates 08.03.2008. Ta ei ole teinud vajalikke järeldusi. Tema vabastamine riivaks avalikku õiglustunnet.