Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovskaja ja Paavo Randma
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Kriminaalasi
Kalev Nergi süüdistuses KarS §- de 114 p 6; 200 lg 2 p 7; 209 lg 2 p 1; 349 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 06. veebruari 2008.a kohtuotsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Kalev Nergi ja tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausamaa
Prokurör
Kristina Väliste
Süüdistatav
Kalev Nergi, isikukood 35905094246, kesk-erigharidus, emakeel eesti keel, elukoht XXX töökoht XXX XX varasemad karistused kustunud vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Kaitsja
Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 6.veebruari 2008.a otsus Kalev Nergi, E.D karistamises KarS § 349 järgi ja Z.M-ile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises.
ja Z.M
Lugeda Kalev Negri karistuseks KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 ja 349 järgi üks aasta vangistust; E.D karistuseks KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 ja 349 järgi üks aasta vangistust ning Z.M karistuseks KarS § 209 lg 2 p 3 ja 349 järgi üks aasta vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja N. Lausmaa ja süüdistatava Kalev Nergi apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikul ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kalev Nergi tunnistati õigeks KarS § 346 järgi. Kalev Nergi tunnistati süüdi ja karistati KarS § 114 p 6 järgi 8 aasta vangistusega; KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastase vangistusega; KarS § 209 lg 2 p-de 1,3 järgi 1 aastase vangistusega; KarS § 349 järgi 3 kuulise vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust, karistuse aja algusega 05.01. 2005.a.
1.1.Kalev Nergi tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ning grupis, selles, et tema ajavahemikul 30.12.2004.a kella 22.00 kuni 31.12.2004.a kella 01.00, viibides Tallinnas, Tehnika 79-8 korteris, tungis kallale K. P. koos V.H, E.D ja Z.R-iga , lüües K. P. korduvalt pea ja keha piirkonda tekitades kannatanule tervisekahjustusi, ning peksmise ajal, saanud koos teiste korteris viibivate süüdistatavatega Z.R-ilt teada, et K. P. arveldusarvel on suurem summas raha, võttis raha saamise eesmärgil K. P. Ühispanga pangakaardi, millega V.H võttis, ajal mil jätkus K. P. peksmine korteris, Tallinnas Endla t. 43 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist välja 5000 krooni sularaha, mille V.H korterisse tagasi tulles teiste grupi liikmete vahel ära jagas.
1.2.K. Nergi tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,3 järgi toime pandud kelmuses, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse selles, et tema 31. 12.2004.a kell 12.45 Tallinnas Vana-Kalamaja 7 a asuvas Kalamaja kaupluses, koos E.D-ga , varalise kasu saamise eesmärgil, esitas kaupluse müüjale K. P. kuuluva Ühispanga pangakaardi ja maksis sellega kauplusest ostetud kauba eest kokku 1067 krooni. Samuti tema 31.12. 2004.a, viibides kella 14.15 ajal Tallinnas Kopli t. 96 asuvas Ühispanga kontoris, koos Z.M-i ja E.D-ga, varalise kasu – sularaha – saamise eesmärgil, esitas panga töötajale juhiloa väljaantud K. P. nimele – kellena pangas esines Z.M – sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel, K. P. nimel Ühispangas olevalt arveldusarvelt, allkirjastades vastavasisulise panga maksekorralduse, sularaha summas 20 000 krooni, mis hiljem jaotati tema, Z.M-i, E.D ja V.H vahel.
1.3.Kalev Nergi tunnistati süüdi KarS § 349 järgi toime pandud teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi - tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise selles, et tema 31.12.2004.a, viibides kella 14.15 ajal Tallinnas, Kopli 96 asuvas Ühispanga kontoris, tegutsedes koos E.D ja Z.M-iga varalise kasu – K. P. kuuluva sularaha – saamise eesmärgil esitasid panga töötajale mootorsõidukijuhi juhiloa väljaantud K. P. nimele, kellena pangas esines Z.M , ning said K. P. arveldusarvelt kelmuse teel sularaha 20 000 krooni summas.
1.4.K. Nergi tunnistati süüdi KarS § 114 p 6 järgi mõrvas, s.o. tapmise, mis oli toime pandud teise süüteo varjamiseks selles, et ajavahemikul 30.12. 2004.a kella 22.00 kuni 31.12.2004.a kella 01.00, viibides Tallinnas XXX XX korteris, peale K. P. peksmist, tema raha röövimist koos E.D , Z.R-i ja V.H-ga , nimetatud kuritegude varjamise eesmärgil ja vältimaks kannatanu poolset politseisse pöördumist, pani toime K. P. mõrva ja nimelt : lõi K. P. noaga korduvalt rinnaku ja kõhu piirkonda, millega tekitas lõikehaavad rinnaku piirkonnas ja paremal pool keskkõhul koos suurte veresoonte, vasaku kopsu ja trahhea vigastusega, millised tervisekahjustused olid eluohtlikud ning põhjustasid kannatanu surma.
2.Sama kohtuotsusega tunnistati E.D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; KarS § 209 lg 2 p-de 1,3 ja 349 järgi; V.H KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; Z.M KarS § 209 lg 2 p 3
ja § 349 järgi ning Z.R KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Süüdistatavad kohtuotsust apellatsioonikorras ei vaidlustanud. Apellatsioonide taotlused
3.Süüdistatava K. Nergi kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis Harju Maakohtu 6.02. 2008.a otsuse tühistamist K. Nergi süüdimõistmises KarS § 114 p 6 järgi ja ta selles süüdistuses õigeks mõista ning vastavalt vähendada mõistetud liitkaristust. K. Nergi on end täielikult süüdi tunnistanud kannatanu peksmises, vara hõivamises ja kelmuse teel omastamises. Kannatanu tapmises K. Nergi end süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et K. Nergi süüdimõistmiseks tapmises puudusid kohtul küllaldased ja usaldusväärsed tõendid, mille alusel oleks võimalik K. Nergi süü tuvastada. Kaaskohtualuste ütlused on vastuolulised, kantud paljus omaenese süü vähendamise või varjamise soovist. Kaaskohtualused E.D ja V.H olid K. Nergile võõrad ja neil oli seega väga tugev motiiv rõõnata K. Nergit ja õigustada iseennast. E.D seletus selle kohta, kuidas ta nägi kannatanu noaga löömise momenti K. Nergi poolt ei haaku sündmuskoha olustikuga, edasise sündmuse kirjeldusega kaaskohtualuste poolt ning kannatanu asendiga laiba leidmise momendil, aga ka kohtumeditsiinilise ekspertiisi arvamuses antud kannatanu vigastuse ulatuse ja paiknemise kirjeldusega. Vastuolu V.H ja E.D ütlustes ilmneb ka selles, kuidas nad vastastikku kirjeldavad üksteise paiknemist korteris nende poolt väidetavalt nähtud noaga seotud episoodi ajal. Nad mõlemad on andnud selle asjaolu kohta erinevaid ja vastuolulisi ütlusi. Kannatanul tuvastati mitu noahaava ja haavadest oli voolanud ohtralt verd. K. Nergi kinnipidamisel tema riietel ohtraid vere jälgi ei olnud. Kaitsja leiab, et kuivõrd K. Nergi süü kohta kohtulikul uurimisel kogutud tõendid on üksteisega vastuolus, siis ei saanud neid lugeda küllaldaseks kohtu siseveendumuse kujundamiseks K. Nirgi süü tuvastamise suhtes.
4.Süüdistatav K. Nergi palub end esitatud apellatsioonis K. P. tapmises õigeks mõista ja leiab, et tema süüasja uurimine on viidud läbi süüdistava kallakuga ja tähelepanuta on jäetud teda õigustavad ütlused. Teda ei viidud sündmuskohale ja ei tehtud vastastamist Z.R-iga. E.D ütlused kõigis detailides on vastuolus nii sündmuskohal kajastatud kannatanu asendiga kui muude andmetega, samuti V.H ütlustega. E.D ja varem viiel korral karistatud V.H on lapsepõlvesõbrad ja neil oli vabaduses viibides võimalus kokku leppida tema vastastes ütlustes ja oma osa vähendamises toimunus. Kohus on valesti jõudnud järeldustele Z.R-i vastuolulistes ütlustes. On arusaamatu kohtu väide, et Z.R püüdis vähendada oma ütlustega K. Nergi süüd. Apellant ei saa aru, miks kohus peab tema paaripäevast joomatutvust Z.R-iga lähedaseks suhteks. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et kannatanu kehal oli seitse torkehaava ja milline oli siis see, mida E.D oli teda näinud löövat. Eksperdi seletustest kohtus ei ole arusaadav, millises haavas nuga asus kui kannatanu leiti. Apellandi riietel ei leitud verejälgi. Apellant põhjendab oma taotlust rea Riigikohtu lahendite seisukohtadega. Samuti märgib ta, et kohtuotsuses on eksitud tema isiku andmetega. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni taotlustega ja kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on põhistatud ja seaduslik ning tuleb K. Nergi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 6 järgi jätta muutmata. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
6.Kriminaalasjas on leidnud tuvastamist ja tuvastatud asjaolusid ei vaidlusta süüdistatavad selles, et K. Nergi, tutvudes 29.12. 2004.a õhtupoolikul ühise joomingu käigus Z.R-iga, nõustus viimase ettepanekuga kättemaksma Z.R-iga koos elavale K. P. väidetava Z.R-i peksmise ja halva kohtlemise eest. K. Nergi kutsus endaga K. P. juurde kaasa joomakaaslased E.D ja V.H, lubades kummalegi K. P.„ õpetamise „ eest 500 krooni. 30.detsembril kella 23.00 paiku sõitsid nad neljakesi K. P. elukohta, XXX XX kus K. P. avas Z.R-i nõude peale ukse. K. Nergi, E.D ja V.H haakuvate ütluste kohaselt sisenesid kõik korterisse ning pärast seda kui E.D ja V.H lükkasid rüseluse käigus kannatanu elutuppa, lõi K. Nergi teda rusikaga näkku. Kui K. P. seepeale kukkus, jätkasid E.D ja V.H K. P. peksmist jalgadega. Z.R lõi kannatanut käega, seletades samal ajal, et K. P.pangaarvel on suurem summa raha, mis tuleb temalt ära võtta. K. Nergi jätkas, mahakukkunud kannatanule peale istudes, tema peksmist. Pärast seda kui V.H leidis K. P. jope taskust rahakoti tema Ühispanga pangakaardi ja PIN koodiga, läks ta Z.R juhatuse järgi Endla t.le, kus võttis K. P. pangakaardiga sularahaautomaadist K. P. arvelt välja 5000 krooni. Jõudes umbes 20 minuti pärast tagasi korterisse, jagati taha kaasosaliste vahel ära. Maakohus, tõendeid kogumis hinnates, leidis põhjendatult, et K. Nergi, V.H, E.D ja Z.R panid koos, vägivallaga ja grupis toime K. P. vara röövimise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
7.Maakohus on kohtus uuritud tõenditele tuginedes tuvastanud, et 31.detsembril 2004.a kella 12.45 ajal läksid K. Nergi ja E.D Kalamaja 7 a kauplusse, kus varalise kasu saamise eesmärgil kelmuse teel müüjat eksitades, esitasid müüjale teise isiku, K. P. nimele väljastatud Ühispanga pangakaardi, millega K. Nergi tasus ostetud alkoholi eest ja E.D varasema võla eest, kokku 1067 krooni summas. Samal päeval, kella 14.15 ajal läksid K. Nergi, E.D ja Z.M Ühispanga kontorisse, Kopli 96, kus varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel esitasid tellerile K. P. dokumendi – autojuhi load – eesmärgil omastada K. P. pangaarvel olnud 20 000 krooni. K. Nergi andis pangas Z.M-ile, kes sarnanes välimuselt kõige enam K. P., K. P. juhiloa ja pangakaardi, kes esitas dokumendid tellerile ja võltsis maksekorraldusel K. P. allkirja. E.D abistas I. Smeleychevi suhelda telleriga. Eksitusse viidud teller väljastas K. P. pangakontolt 20 000 krooni, mille süüdistatavad omavahel ära jagasid. Maakohus leidis, et asjas on tõendatud K. Nergi, E.D ja Z.M-i süü kelmuses, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis, sealjuures K. Nergi ja E.D puhul korduvalt.
8.Samuti leidis maakohus, et kasutades pangas kelmuse toimepanemiseks K. P. nimele väljaantud mootorsõiduki juhiluba - panid K. Nergi, E.D ja Z.M toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise KarS § 349 järgi. Kohtukolleegium tähendab apellatsiooni piirest väljudes, et mõistes süüdistatavatele eraldi
karistused nii kelmuse ( KarS § 209 lg 2 järgi ), kui tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ( KarS § 349 järgi ) eest, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteoskoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vaadeldaval juhul panid süüdistatavad toime kelmuse K. P. nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisega ühe teo, kuid täitsid sellega mitu süüteokoosseisu s.o. täitsid nii tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise kui kelmuse koosseisu. Kui üks tegu vastab mitmele eri süüteokoosseisule, on tegemist süütegude ideaalkogumiga. Ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus. Seega ei mõisteta üksikkaristusi ja järelikult ei saa neid ka liita. Maakohtu kirjeldatud minetus materiaalõiguse kohaldamisel kuulub käesoleva otsusega korrigeerimisele.
9.Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega K. Nergi süüdimõistmises KarS § 114 p 6 alusel. Vaidlustatud kriminaalasjas on tuvastatud, et K. Nergi, Z.R, E.D ja V.H lahkusid K. P. korterist 31. 12. 2004.a kella 1.00 paiku öösel, sulgedes ukse snepperlukuga. K. P. jäi põrandale lamama. 2. jaanuaril 2005.a korterisse sisenenud Z.R teatas põrandal lebavast vägivallatunnustega ( rinnakusse torgatud nuga ) K. P. surnukehast politseile. Kahtlust ei ole selles, et ajavahemikul, mil nimetatud seltskond korterist väljus ja kannatanu põrandale lamama jäi ning Z.R sinna sisenes, korteris võõraid isikuid ei käinud.
04.01.2005.a teostatud kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt võis K. P. surm saabuda 2,5-4 ööpäeva enne laiba kohtuarstlikku lahangut. Laiba verest leitud etüülalkoholi kogus vastas raskele alkoholijoobele elaval inimesel. K. P. surma põhjuseks oli rinna ja kõhuõõnde tungivad kolm torke-lõikehaava rinnaku piirkonnas ja paremal pool keskkõhul koos suure veresoonte, vasaku kopsu ja trahhea vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Peale selle oli K. P. kehal terava vägivalla toimel korduvatest löökidest torke-lõikevahendiga ( näiteks noaga) tekitatud haavad ja tömbi vägivallaga tekitatud vigastused.( kd. 1 tl. 28-45 ). Maakohus on oma otsuses esitanud süüdistatavate kohtus antud ütlused ja lugenud V.H ja E.D ütlused ning ja K. Nergi süüd osaliselt tunnistavad ütlused usaldusväärseks. Kohus asus seisukohale, et V.H ja E.D püüded enda teopanust vähendada ei kujuta olulist vastuolu. Maakohus luges Z.R-i tehioludega mittehaakuvad ja muutuvad ütlused kohtueelsel ja kohtuliku uurimise käigus ebausaldusväärseks.
10.V.H ütluste kohaselt nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus, nägi ta pärast K. P. raha pangaautomaadist väljavõtmist ja korterisse naasmist, toa ukselt K. Nergit, nuga käes, selili põrandal lamava kannatanu peal istumas. E.D istus tugitoolis. V.H läks kööki. E.D eeluurimisel ja kohtus antud ütluste kohaselt nägi ta kuidas pärast kannatanu peksmist ja enne korterist lahkumist K. Nergi, kes istus selili lamava kannatanu peal, lõi K. P. noaga rindu. E.D küsimusele miks tal oli seda vaja teha, vastas K. Nergi, et kannatanu ei saaks toimepandust politseile teatada. Seepeale E.D lahkus toast. K. Nergi eitab K. P. tapmist. Samas kinnitas ta kohtuistungil, et kui tema K. P. kinni hoidis, haaras viimane vasaku käega laualt leivanoa, mille ta K. P. käest ära tõmbas (tal olid toas viibimise ajal nahkkindad käes). Seepeale kukkus kannatanu maha ja K. Nergi jäi küljeli tema peale, lõi K. P. rusikaga näkku ja viskas noa kõrvale. K. Nergi väitel läks V.H, ajal kui Z.R sulges korteri ust, tuppa tagasi ja oli seal 1 kuni 2 minutit Ta tuli välja verise käteräti ja kätega. K. Nergi arvates tappis V.H sellel ajal K. P. Maakohus, hinnanud süüdistatava kasuks ja süüdistatava vastu rääkivaid vaatepunkte ja
kaalunud asjaoludest tulenevaid järeldusi, leidis, et süüasjas kogutud tõenditega on K. Nergi süü K. P. tapmises, teise süüteo varjamise eesmärgil tõendatud.
11.Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuses on jälgitavalt esitatud kohtu arutluskäik K. Nergi teo vastavuses vaidlustatud kuriteole. Süüasjas tuvastatud asjaoludel oli just K. Nergi isikuks, kes kutsus V.H ja E.D endaga kaasa K. P. korterisse, kus vahetult pärast korterisse sisenemist, alustati koos K. P. peksmist ning rööviti tema vara. V.H ütluste kohaselt nägi ta K. Nergit K. P. peal istumas, nuga käes. E.D ühetaoliste ütluste kohaselt nägi ta kuidas K. Nergi lõi noaga kannatanut rindu. Noa hoidmist käes on kinnitanud ka K. Nergi ise. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt olid kannatanule tekitatud surmavad vigastused noaga. Süüasjas puuduvad mistahes viited sellele, et kellelgi teisel sündmuskohal viibinud isikul oleks olnud käes nuga või ta oleks kannatanut noaga rünnanud. Veelgi enam, ainsana viibis kannatanuga kogu aeg ühes toas K. Nergi, samal ajal kui teised käisid köögis või korterist väljas (V.H ). Seega sai just K. Nergi tekitada kannatanule noaga lööke ja temal oli motiiv K. P. tappa enda poolt algatatud ja toime pandud röövimise varjamise eesmärgil.
12.Seonduvalt apellatsioonis esitatud väidetega V.H ja E.D ütluste vastuolulisuse ja ebausaldusväärsuse kohta tähendab kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium osundab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-16-0, mille kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Vaadeldaval juhul ei ole millegagi põhjendatud apellatsiooni väited, et V.H ja E.D ütlused ei ole usaldusväärsed kuivõrd nende kirjeldus ei lange kokku kannatanu asendi täpse kirjeldusega. Kohtukolleegium märgib, et vaidlustatud kuritegu ei pandud toime staatilises seisundis, vaid ajalises liikumises kus nii V.H kui E.D jälgisid toimunut erinevatest asukohtadest ja ajalises nihkes. Iga liigutus, sealjuures noaga löömine, sellega ähvardamine ja K. P. korduv kukkumine tõi endaga kaasa viimase asendi muutuse, mis tingis omakorda sündmuse erineva tajumise. Samas ei olnud E.D ja V.H ütlustes taolisi lahknevusi kannatanu asukoha kirjelduses, mis paneks nende ütluste tõesuse kahtluse alla. K. Nergi väide, et süüdistatavad ei kirjeldanud kannatanu asendit taoliselt kui ta faktiliselt tapetuna leiti - ja tema riietel ei leitud verd - ei ole sisukohane, kuivõrd eksperdi enda vastusest K. Nergile maakohtu istungil nähtub, et kannatanu verega määrdunud riided näitavad, et ta liikus peale torke vigastusi ja tal tekkis kiire teadvuse kadu vere jooksust. Sellest võisid sattuda verepritsmed seinale ( kd. 5 tl 70 ). Seonduvalt apellantide väitega ilmse rõõna osas, märgib kohtukolleegium eelkõige, et rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta menetluslikust seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Alles süüdistatavate ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana. Maakohus on andnud hinnangu E.D ja V.H ütlustele ning leidnud, et neid ei ole alust mitte usaldada. Väide, et nad olid ammused tuttavad ei anna veel alust lugeda ebaõigeks nende ütlusi, et üks neist nägi kuidas K. Nergi lõi noaga kannatanut rinda ja teine kuidas ta oli kannatanu peal, nuga käes. Noa enda käes hoidmist kannatanu kinnihoidmise ajal ei eita K. Nergi ka ise. Kohtukolleegium ei pea tuvastatud asjaoludega haakuvaks ega eluliselt usutavaks K. Nergi
versiooni, et praktiliselt suurem osa ajast korterist ära viibinud V.H (käis sularahaautomaadist raha võtmas) läks hetkel, kui Z.R K. Nergiga ust sulgesid ( praktiliselt nähes ja kuuldes korteris toimuvast ) tuppa ja tappis ühe minuti jooksul tuvastatud viisil K. Pärna. Tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et K. Nergi tappis teise süüteo varjamise eesmärgil tahtlikult K. Pärna teda korduvalt noaga lüües elutähtsate organite piirkonda.
13.Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult ja seaduslikult tuvastatud K. Nergile süüksarvatud teo karistatavuse, s.o. teo koosseisupärasuse. K. Nergi, lüües korduvalt noaga K. P. rinnaku ja kõhu piirkonda, põhjustas kavatsetult kannatanu surma, millega realiseeris kuriteo objektiivsed asjaolud. K. Nergi pani tapmise toime tahtlikult teise süüteo varjamise eesmärgil. Tema tegu oli õigusvastane ja ta oli selles süüdi. K. Nergile mõistetud karistus on vajalikult põhistatud ja seaduslik.
14.Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4 ja 338 p 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 06.02.2008.a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse Kalev Nergi, E.D ja Z.M-i karistamises KarS § 349 järgi, raskendamata süüdimõistetute olukorda. Süüdistatava Kalev Nergi ja tema kaitsja Natalia Lausamaa apellatsioonid jätta rahuldamata.
Ene Randmäe
Julia Katškovskaja
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.