Kohtulahend

vangistust. Vastavalt KarS § 74 ja § 75 lg 1 jäeti vangistus Mart Kasiku suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Mart Kasik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Katseajal pani Mart Kasik toime uued kuriteod ning Tartu Maakohtu 03.11.2006 a. kohtuotsusega nr.1-06-11288 mõisteti ta süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat; KarS § 205 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi karistati vangistusega 10 kuud; KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus - vangistus 2 aastat 3 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 17.05.2005.a. ärakandmata karistuse osa – 1 aasta võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.07.2006.a ja lõpp on 08.01.2009.a. Mart Kasiku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul on olnud 4 distsiplinaarkaristust. Suhtluses on ta tagasihoidlik. Avaneb väga tuttavas ja kindlas keskkonnas. On tundmustest mõjutav, tihti esineb meeleolu kõikumisi. See toob kaasa impulsiivsuse ja verbaalse agressiivsuse. Perekond ja sugulased ei taha temast midagi kuulda ja veel vähem enda juurde elama võtta, sest kardavad teda. Ta ei ole ka ise midagi teinud, et olukorda parandada. Mart Kasik ei ole varem ametlikult töötanud ja kutseoskused tal puuduvad. Sissetulek ja toimetulekuoskused tal puuduvad ning pole kindla töökohta kuhu tööle asuda peale vabanemist. Arvab, et leiab tööd kusagil abitöölisena. On osa võtnud mitmetest sotsiaalõppeprogrammidest, kuid kasutegur on olnud minimaalne. Risk uusi kuritegusid toime panna suur, sest puuduvad elamiseks vajalikud vahendid. Suhtumine vabanemisse ja edaspidisesse ellu ei ole tõsine, arvab, et kõik see elu on mäng ja ei ole näidanud üles soovi asuda enesemuutmise ja paranemise teele. Peamised riskifaktorid on ebapiisavad sotsiaalsed oskused endaga toimetulekus. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Mart Kasiku tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et Mart Kasiku tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna vanemad ei ole nõus ennetähtaegse vabanemise korral poega oma üüripinnale elama võtma, ega teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Mart Kasikul ei ole välja kujunenud sotsiaalsed oskused, puudub eelnev töökogemus ja plaanitav töökoht kuhu peale ennetähtaegset vabanemist tööle asuda. Kinnipeetaval puudub kindel tulevikunägemus, arusaamine reaalsusest piiratud. Suhtumine ellu ja hariduse omandamisse ei ole tõsine ning Mart Kasik ei ole ülesnäidanud soovi asuda paranemise teele. Negatiivset mõju avaldavate kaaslaste poolt kergesti mõjutatav, oht hakata taas alkoholi tarvitama, mistõttu uute kuritegude toimepanemine ei ole välistatud. Mart Kasik taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on Mart Kasiku ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Mart Kasiku ja prokuröri arvamuse, leiab, et Mart Kasik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik Mart Kasiku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Mart Kasiku varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ohtlikus seisneb agressiivsuses teiste isikute vastu. Alkoholi tarvitamine võib ka uue kuriteo toimepanemist soodustada. Peale seda suurendab uue kuriteo riski see, et vabaduses tal ei ole garanteeritud elu- ja töökohta ning oma sissetulekut. Suhtumine vabanemisse ja edaspidisesse ellu ei ole tõsine, puudub kindel tulevikunägemine ja ta ei ole näidanud üles soovi asuda enesemuutmise ja paranemise teele. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Mart Kasikule juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi ega elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma mõtlemist. Mart Kasiku puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Mart Kasiku poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.