Kohtulahend

enesele võimalust, kust abi leida. Saab aru, et läheb tagasi samasse keskkonda kust tuli ning pisut kardab, et ei suuda endistele sõpradele pidevalt ei öelda. Isikul kõik kuriteod suhteliselt erinevad, misstõttu konkreetset võimaliku uut tegu on raske ennustada. Võivad esineda nii varavastased teod kui ka pole välistatud agressiivsust või vägivalda väljendavad teod. Samuti narkootilisi aineid tarbides võivad esineda ka narkokuriteod. Otseselt agressiivsuse tunnuseid esinenud ei ole, küll aga on võimeline selleks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Roman Šitikovi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et Roman Šitikov ei ole sobilik määramiseks kriminaalhooldusele. Antud isiku määramine kriminaalhooldusele oleks käesoleval ennatlik, kuna isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab selgelt, et Roman Šitikov pole teinud oma vanglakaristusest vastavasisulisi järeldusi ning seega pole sisuliselt võimeline järgima käitumiskontrolli nõudeid. Lähtudes Roman Šitikovi iseloomu eripärast ning tema käitumisest enne vangistust, mil ta jätkas kuritegude toimepanemist olles karistatud tingimisi, ei ilmunud kohtuistungile ning oli tagaotsitav, leiab kriminaalhooldusametnik, et Šitikovi suhtes on mõttekas jätkata reaalse karistuse kandmist kuni põhihariduse või konkreetsete kutseoskuste omandamiseni, mis võimaldaks tal vabanedes asuda koheselt tööle, mis oluliselt vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Roman Šitikov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on Roman Šitikovi ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Roman Šitikovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Roman Šitikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Roman Šitikovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Roman Šitikovi varasem käitumine ja toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuritegu oli toime pandud teisi inimesi ohustaval viisil. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võib ka uue kuriteo toimepanemist soodustada. Peale seda suurendab uue kuriteo riski see, et vabaduses tal ei ole tal garanteeritud töökohta ja oma sissetulekut. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Roman Šitikov juba oli kriminaalhooldusel kuid ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning katseajal pani toime uue kuriteo. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi. Isik on ohtlik ühiskonnale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Roman Šitikovi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Roman Šitikovi poolt toimepandud kuritegu ohtlikust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.