Kohtulahend

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.01.-17.01.2008. a., s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada N.N-ile mõistetud 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 296 (kakssada üheksakümmend kuus) tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus T.E süüdistatakse selles, et tema 15.01.2008. a. kella 16.15 paiku Tartus Anne 44 juures, olles pärast väärteo toimepanemist kinnipeetud Lõuna Politseiprefektuuri konstaablite Kristjan Palu ja Argo Arukase poolt, tiris arestimajja toimetamise ajal alarmsõidukis jope kraest oma ametikohustusi täitvat Kristjan Palu, pärast seda osutas vastupanu käeraudade kasutamisele ja lõi korra Argo Arukasele rusikaga kuklasse. Sellega pani T.E toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla toimepanemise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. T.E süüdistatakse veel selles, et tema 15.01.2008. a. kella 16.15 paiku Tartus Anne 44 juures, olles pärast väärteo toimepanemist kinnipeetud Lõuna Politseiprefektuuri konstaablite Kristjan Palu ja Argo Arukase poolt, solvas arestimajja toimetamise ajal alarmsõidukis oma ametikohustusi täitvaid konstaableid, sõimates neid ebatsensuursete sõnadega. Sellega pani T.E toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. N.N süüdistatakse selles, et tema 15.01.2008. a. kella 16.15 paiku Tartus Anne 44 juures, olles pärast väärteo toimepanemist kinnipeetud Lõuna Politseiprefektuuri konstaablite Kristjan Palu ja Argo Arukase poolt, lõi arestimajja toimetamise ajal alarmsõidukis mitmel korral vastu kukalt oma ametikohustusi täitvat Kristjan Palu, pärast seda osutas vastupanu käeraudade kasutamisele ja lõi veel kord Kristjan Palule käega näkku. Sellega pani N.N toime Kars § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla toimepanemise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

N.N süüdistatakse veel selles, et tema 15.01.2008. a. kella 16.15 paku Tartus Anne 44 juures, olles pärast väärteo toimepanemist kinnipeetud Lõuna Politseiprefektuuri konstaablite Kristjan Palu ja Argo Arukase poolt, solvas arestimajja toimetamise ajal alarmsõidukis oma ametikohustusi täitvaid konstaableid, sõimates neid ebatsensuursete sõnadega. Sellega pani N.N toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ning süüdistatavate kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.E-le karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.E-le karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks T.E-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel viis kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks neli kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 296 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kümme kuud. KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.N-ile karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.N-ile karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks N.N-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel viis kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks neli kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 296 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta. Kuriteoga süüdistatavad materiaalset kahju ei tekitanud. Menetlus kohtus Kokkulepped olid süüdistatavatele arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. N.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 alusel süüdistatavatelt riigituludesse mõista sundrahad ja kaitsjatasud. Kohus leiab ,et ei ole põhjendatud kaitsjate taotlused vähendada N.N-ilt ja T.E-lt välja mõstetavate summade suurust jättes osa summast riigi kanda tuginedes KrMS§180 lg3 . Tegemist on mõlema kohtualuse puhul korduvalt kriminaalkorras karistatud töövõimeliste isikuga, kes peaksid uute kuritegude toimepanemise asemel asuma tööle ,et hüvitada kulud riigile. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaitsjate taotlused rahuldamata. Sundraha suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525.00 krooni.

Kaie Uusen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.