1-08-6494\1 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja loata . Aleksei Lang vabastada määruse jõustumisel Kui Aleksei Lang katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele /Kars § 76 lg. lg. 5/. Kui Aleksei Lang paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule/KarS § 76 lg.6/. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Valga Maakohtu 22. mai 2001.a otsusega kriminaalasjas nr 1-45/2000 tunnistati Aleksei Lang süüdi KrK § 101 p 2, 7, 8 järgi ning mõisteti temale karistuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati kohtuotsuse kohaselt 04. septembrist 1999.a. Kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisel tühistas Tartu Ringkonnakohus Aleksei Lang’i süüditunnistamise KrK § 101 p 2 järgi, jättis süüdimõistmise KrK § 101 p.7,8 järgi ,jättis muutmata Aleksei Langile mõistetud 13 aasta pikkuse vangistuse. Kohtuotsus jõustus 23. novembril 2001. aastal. A. Langi karistusaeg algas 04.09.1999.a ja lõppeb 04.09.2012.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt kaks kolmandikku karistusajast ära kandnud 04.05.2008.a. A. Lang on varem kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. A. Lang esitas avalduse, milles palub enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja seisukoht Kriminaalhooldaja toob välja, et süüdimõistatu on abielus V. L-ga ja tal on kaks alaealist tütart. A. Langi abikaasa elab Saksamaal, mistõttu ta perega ei suhtle, kuigi soovib taastada perekonna suhteid pärast vabanemist. Pärast vabanemist asuks süüdimõistetu elama tuttavale I. G. kuuluvasse suvemajja aadressile x. Pärast vabanemist asuks A. Lang tööle OÜ-sse x,) laadijana. Kuna Aleksei Lang töötas seal ka enne vangistust, siis on tööandja valmis töösuhte uuesti sõlmima.OÜ x on andnud Aleksei Langi töölevõtmiseks ka garantiikirja. Kuna kinnipeetav viibib vanglas juba pea üheksa aastat, siis on tal võõrdunud toimetulekuga kaasnevatest probleemidest. Lähisuhete võrgustik puudub.

Kriminaalhooldaja leiab, et on olemas ka mingi risk uue kuriteo toimepanemiseks, kuna viimase A. Lang’i poolt toime pandud kuriteo puhul oli tegu raske kuriteoga, mis oli toime pandud joobeseisundis. Vanglas on süüdimõistatu töötanud abitöölisena. A. Lang on aktiivse eluhoiakuga, töötab, tegeleb spordiga. Tema käitumine on paindlik, vanglaametnike suhtes käitub viisakalt. Kriminaalhooldaja on ettekandes toetanud A.Langi ennetähtaegset vangistusest vabanemist, sest A.Langil on olemas töökoht ,kuhu tööle asuda; samuti on tal elukoht kuhu elama asuda. A.Langi vabastamisel tuleb ta määrata kriminaalhooldusele ning panna temale lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; asuda ametlikult tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegsest vabanemisest; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja loata . Süüdimõistetu Aleksei Langi poolt avaldatu Süüdimõistetu A.Lang palus kohtuistungil, et teda ennetähtaega vanglast vabastatakse. Ta kinnitas , et vabaduses on tal töökoht olemas OÜ-s x. A.Lang kinnitas, et tal on olemas elukoht x olev aastaringseks elamiseks kohaldatud suvila. Ta kinnitas, et tal on volikiri, et temale volitatakse seda elukohta. See on tema tuttava elukoht, mida tema saaks viis aastat kasutada. A Lang kinnitas, et tema elukaaslane ootab teda veel; selle elukaaslasega sai ta tuttavaks vanglas. Abikaasa , kellest ta on lahutatud , elab Saksamaal. Ta kinnitas, et vahel suhtleb abikaasaga kirja teel ja saadavad teineteisele fotosid. A.Lang kinnitas, et kriminaalhooldaja on temaga vestelnud. Kriminaalhooldaja on käinud ka tema tulevases elukohas, ütles, et see võiks sobida ja peaasi et kiiresti töö leiaks. A.Lang kinnitas, et tema poolt mingit riski uute kuritegude toimepanekuks ei ole. Ta tunnistas, et alkohol rikkus tema elu. Peaaegu 9 aastat vanglakaristust on andnud temale väga palju, et aru saada kuidas elada ilma alkoholita ja koos perega ning ta soovib olla õiguskuulekas. Prokuröri seisukoht Prokurör oli seisukohal, et Aleksei Lang tuleks ennetähtaegselt vabastada. Kõik eeldused on olemas. Elu- ja töökoht on olemas. Oma tehtud vigadest on ta aru saanud. See on tupiktee tema elus olnud, mis ei vii kuhugile. Mida kauemaks A.Lang vanglasse jääb, seda raskem on tal ühiskonda sulanduda. Seaduskuuleka kodanikuna suudab ta ennast näidata edaspidi positiivselt. Vanglast vabastamisel panna temale tingimused, mida on kriminaalhooldaja ettekandes pidanud vajalikuks. Kohtu seisukoht Aleksei Lang mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtliku esimese astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg.2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p.2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Lang on kandnud ära 2/3 karistusest. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Lang on vangistuse ajal määratud kolm distsiplinaarkaristust, viimane neist 25.02.2008.a. Vanglas on süüdimõistetu lõpetanud õmbluskursused ja töötab majandustöödel abitöölisena.

A. Lang on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati raske isikuvastase kuriteo eest. 1998.a on Saksamaal karistatud liiklussüüteo eesttingimisi katseajaga ja 2001.a varguse eest rahalise karistusega. Prokuröri on seisukohal, et Aleksei Lang tuleks ennetähtaegset vabastada ning kõik eeldused on olemas. A.Langil on elukoht kuhu ta asub elama vanglast vabanemisel x olev aastaringseks elamiseks kohaldatud suvila. A.Langi isiklikus toimikus lk. 75 on olemas OÜ x) direktori V. K. tõend Aleksei Langi töölevõtmiseks. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Aleksei Langil on olemas tööoskused ja sotsiaalselt on ta enesega toimetulev inimene; tal on tisleri ja ka lukksepa kvalifikatsioon. Vangla andmetel A.Lang tahab ja oskab töötada . Olulisi riske töö ja toimetulekuga ei nähtu. Vangla andmetel on A.Langi tervis korras. A.Lang on kinnitanud, et on alkoholist võõrdunud ning ei hakka seda ka enam tarvitama. Seega on risk uue kuriteo toimepanekuks väike. Ettekandest nähtuvalt on A.Lang aktiivse eluhoiakuga, vanglas töötas ja tegeles spordiga; käitumine oli paindlik, vanglaametnikega oli viisakas. Vaenulikke hoiakuid vanglas ei täheldatud, samuti ei ole agressiivsuse ilminguid esinenud. Kriminaalhooldaja ettekandes on peetud võimalikuks A.Lang ennetähtaega vabastada ning panna temale KarS § 75 alusel lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mitte suhelda kriminaalselt karistatutega ilma kriminaalhooldaja loata. Eeltoodut arvestades nõustub kohus vabastama Aleksei Langi , arvestades , et Aleksei Lang on oma vigadest pea üheksa aastase vangistusega aru saanud ning edaspidi õiguskuuleka kodanikuna edaspidist elul jätkab, hakates tööle ja asudes kindlasse elukohta. Aleksei Lang peab arvestama ka sellega, et Kars § 76 lg. lg. 5 näeb ette, et kui tema katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Lg. 6 näeb ette, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.