Kriminaalasi nr 1-08-7201
Eesti Vabariigi nimel
27.mail 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kaitsja adv. Margus Mets, Aivar Kello ja Aivar Hint arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav G.D, isikukood XXX, elukoht: XXXXXX X, kriminaalkorras varem karistatud 9 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine, süüdistuses KarS § 122 järgi, süüdistatav E.I, isikukood XXX, elukoht: XXXXXX X, kriminaalkorras varem karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine, süüdistuses KarS § 122 järgi ja süüdistatav N.I, isikukood XXX, elukoht: Tartu, XXXXXXXXXX X-XX, kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 122 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus G.D süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 07.-10.detsember 2007.a. Tartus, X 14 – 1 korteris ühise joomingu käigus koos N.I ja E.I-ga pani toime A.P. piinamise, mis seisnes selles, et kasutades ära A.P. tugevat alkoholijoobeseisundit, kolme ööpäeva jooksul peksti abitut A.P. käte, jalgade, mööbliesemete ja pudelitega ning löödi ka
noaga, millega tekitati kannatanule torke-lõike- ja põrutushaav vasakul reiel, lõikehaavad mõlema kämbla pihkmisel pinnal; nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja põrutus- ning lõikehaavad pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, kusjuures N.I 07.detsembril 2007.a. lõi kannatanule mitu korda tooliga pähe; E.I 10.detsembril 2007.a. lõi mitu korda pudeliga pähe ja G.D lõi 10.detsembril 2007.a. kannatanut vähemalt ühel korral noaga reide. Kogumis põhjustas eelkirjeldatud tegevus pika aja jooksul A.P. inimväärikuse alandamist ja suurt füüsilist valu, tekitatud kehavigastuste tagajärjel põhjustas ulatusliku verekaotuse, mille foonil põhjustatuna ägedast etüülalkoholi mürgistusest saabus 10.detsembril 2007.a. A.P. surm. Sellega G.D pani toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. E.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 07.-10.detsember 2007.a. Tartus, X 14 – 1 korteris ühise joomingu käigus koos N.I ja G.D-ga pani toime A.P. piinamise, mis seisnes selles, et kasutades ära A.P. tugevat alkoholijoobeseisundit, kolme ööpäeva jooksul peksti abitut A.P. käte, jalgade, mööbliesemete ja pudelitega ning löödi ka noaga, millega tekitati kannatanule torke-lõike- ja põrutushaav vasakul reiel, lõikehaavad mõlema kämbla pihkmisel pinnal; nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja põrutus- ning lõikehaavad pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, kusjuures N.I 07.detsembril 2007.a. lõi kannatanule mitu korda tooliga pähe; E.I 10.detsembril 2007.a. lõi mitu korda pudeliga pähe ja G.D lõi 10.detsembril 2007.a. kannatanut vähemalt ühel korral noaga reide. Kogumis põhjustas eelkirjeldatud tegevus pika aja jooksul A.P. inimväärikuse alandamist ja suurt füüsilist valu, tekitatud kehavigastuste tagajärjel põhjustas ulatusliku verekaotuse, mille foonil põhjustatuna ägedast etüülalkoholi mürgistusest saabus 10.detsembril 2007.a. A.P. surm. Sellega E.I pani toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. N.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 07.-10.detsember 2007.a. Tartus, X 14 – 1 korteris ühise joomingu käigus koos E.I-ga ja G.D-ga pani toime A.P. piinamise, mis seisnes selles, et kasutades ära A.P. tugevat alkoholijoobeseisundit, kolme ööpäeva jooksul peksti abitut A.P. käte, jalgade, mööbliesemete ja pudelitega ning löödi ka noaga, millega tekitati kannatanule torke-lõike- ja põrutushaav vasakul reiel, lõikehaavad mõlema kämbla pihkmisel pinnal; nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja põrutus- ning lõikehaavad pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, kusjuures N.I 07.detsembril 2007.a. lõi kannatanule mitu korda tooliga pähe; E.I 10.detsembril 2007.a. lõi mitu korda pudeliga pähe ja G.D lõi 10.detsembril 2007.a. kannatanut vähemalt ühel korral noaga reide. Kogumis põhjustas eelkirjeldatud tegevus pika aja jooksul A.P. inimväärikuse alandamist ja suurt füüsilist valu, tekitatud kehavigastuste tagajärjel põhjustas ulatusliku verekaotuse, mille foonil põhjustatuna ägedast etüülalkoholi mürgistusest saabus 10.detsembril 2007.a. A.P. surm. Sellega N.I pani toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 122 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava G.D-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.septembri 2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 10 kuud vangistuse võrra ning lugeda G.D-le mõistetavaks liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates G.D kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 11.detsembrist 2007.a. KarS § 122 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava E.I-le karistuseks 1 aasta vangistust, mille kandmise algust lugeda alates E.I kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 12.detsembrist 2007.a. KarS § 122 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava N.I-le karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ajavahemikul 11-12.detsember 2007.a. ja lõplikuks karistuseks N.I-le lugeda 9 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.I ei pane 1 aasta ja 6 kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)
elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis-
koha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepe arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.D, E.I ja N.I tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavatelt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulu, ekspertiisitasu ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.D KarS § 122 j är gi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kuus (6) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust G.D-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.septembri 2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. üks (1) aasta kümme (10) kuud vangistuse võrra ning lugeda G.D-le mõistetavaks liitkaristuseks kolm (3) aastat ja neli (4) kuud vangistust. G.D-le mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 11.detsembrist 2007.a. G.D suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada E.I KarS § 122 jär gi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. E.I-le mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 12.detsembrist 2007.a. E.I suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada N.I KarS § 122 j ärgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.I eelvangistuses viibitud aeg 1112.detsember 2007.a., s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks N.I-le lugeda üheksa (9) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.I ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saamb kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 lg 1 alusel hakata N.I katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata N.I katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. N.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud sakilise teraga kööginuga (tl. 21-24), milline on pakitud pruunist paberist ümbrikusse ja hoitakse kriminaalasja juures, hävitada kohtotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena: sundraha G.D-lt kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni, ekspertiisitasu üks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm (1333) krooni 30 senti, kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulud seitse (7) krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse (1787) krooni 70 senti: sundraha E.I-lt kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni, ekspertiisitasu üks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm (1333) krooni 30 senti, kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulud seitse (7) krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse (1787) krooni 70 senti: sundraha N.I-lt kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni, ekspertiisitasu üks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm (1333) krooni 30 senti, kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulud seitse (7) krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse (1787) krooni 70 senti: Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.