Kohtulahend

Karistuse kandmise algus 27.mai 2008 Asitõendid- seljakott, köögirätik, nuga, vihik, 2 kruvikeerajat, näpitstangid, 2 viinapitsi, mobiiltelefon Nokia 112, saunalina ja CD plaat- hävitada peale kohtuotsuse jõustumise tähtaega. Uus mobiiltelefon Nokia ja akulaadija tagastada omanikule peale kohtuotsuse jõustumise tähtaega. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumise tähtajani. Välja mõista S.E-lt riigituludesse 10875 krooni sundraha; 13735,20(3x1982,40+7788) krooni kaitsjatasu; 103, 20 krooni toimiku paljundamise kulu; S.E-l tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest sundraha, kriminaalmenetluse kulud (sundraha, kaitsjatasu ja toimiku paljundamise kulu) Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „S.E, 1-07-13256, sundraha, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta riigi kanda menetluskulud vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel: 18735 krooni ekspertiiside eest ja 6608 krooni kaitsjatasu 26.11.2007.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 13.juunil 2008. Süüdistuse sisu S.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema lõi 25.06.2007 a. õhtul kella poole kümne paiku XX Ahtme asumis Kohtla-Järvel tugitoolis istuvat J B ühisele alkoholi tarvitamisele järgnenud ajal vihast ja armukadedusest kannatanu telefonikõne pärast Igori nimelise mehega, ühe korra kööginoaga südame piirkonda, põhjustades JB ühe rinnaõõnde tungiva torke- lõikehaava vasakul pool rindkerel südame vigastusega ja järgneva südametamponaadiga, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Sellega S.E , tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID JA JÄRELDUSED:

Kohtualune S.E tunnistas end täielikult süüdi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Ta selgitas, et oli JB tuttav. Naine ei töötanud. Tal oli tütar ja S.E palus tütre isa, et see lapse enda juurde võtaks. Põhjuseks oli asjaolu, et J.B oli alkoholimürgitus. Ta oli oksendanud verd, ämber oli voodi ees ja ta oli nagu elutu. J.B korteri eest maksis kohtualuse ema ja J.B õde aitas teda. 25.06.2007 käis S.E J.B juures 3 korda. Hommikul ostis ta temale magnetofoni ja telefoni kaardi. Mingit konflikti ei olnud. J.B andis korteri võtmed läbi akna ja S.E sisenes korterisse nimetatud võtmete abil. Teist korda päeval käis S.E J.B juures küsimas, kas ta helistas oma tütrele. Ukse avas B ise. S.E viibis korteris poolt tundi. Õhtul helistas B S.E-le ja palus tulla. S.E võttis keldrist jalgratta ja läks. Õhtul toimus skandaal, sest helistas Igor ja palus Jelenal endale helistada. Jelena helistas. S.E-d vihastas, et Jelena ei helistanudki oma tütrele juba 3 kuud. S.E oli ära joonud 0,5 l pudeli õlut. Köögis jõi viina J.Ba ja kallas

viina pitsidesse. S.E läks kööki ja nägi sinise käepidemega nuga. Ta võttis noa ja läks tuppa ning lõi noaga üks kord tugitoolis istuvat ja muusikat kuulavast J.B südame piirkonda. Eesmärki tappa ei olnud. Kahetseb toimepandut. Seejärel võttis S.E köögist rätiku, pani noa rätikusse ja koos rätikuga seljakotti ning läks paljajalu õue ja viis seljakoti prügikonteinerisse. Konteineri juures võttis telefoni ja helistas politseisse ja korteris kutsus kiirabi. Arstiga rääkis S.E 9 minutit ja teda juhendati kuidas J.B abi osutada. Tunnistaja Maksim Smirnov selgitas, et väljakutsele Salu tänava korterisse sõitis ta 25.06., kus oli tapmine ja kohtualune oli kahtlustatav. Vihma sadas sel päeval pikka aega. Esialgu kahtlustatav eitas oma süüd aga pärast tunnistas end süüdi. S.E oli korteris ja ütles, et ta sõitis jalgrattaga ja avastas naise sellises seisundis. Tunnistaja kontrollis, et jalgratas ja meesterahva jalanõud on kuivad kuigi vihma sadas. S.E oli alkoholijoobes. Tunnistaja Aleksander Goršanov selgitas, et ta oli 25.06.2007 Jõhvi politseijaoskonnas valves. Tuli teade, et Salu tänava ühes korteris on naise laip. Korteris oli S.E , kes selgitas, et kutsus kiirabi ja politsei. Tunnistaja läks sündmuskohale. Ta kontrollis S.E selgitusi ja veendus, et S.E ei räägi tõtt. S.E selgitas, et ta läks jalgrattaga välja ja tuli tunni aja pärast tagasi ning nägi sellist pilti korteris. Selgus, et jalgratas oli kuiv ja jalanõud olid kuivad kuigi väljas sadas paduvihma. S.E suust oli tunda alkoholilõhna ja köögis oli kaks viinapitsi viinaga. Korterist nuga ei leitud ja kui S.E oli viidud jaoskonda helistas politseitöötaja, kolleeg IM ning palus kontrollida prügikonteinerit, kus peab olema seljakott ja selles nuga. Koos kohalesaabunud eksperdiga kontrollis tunnistaja saadud infot ja leidis prügikonteinerist seljakoti, milles oli riide sisse keeratud verine nuga. Eksperdiarvamusest surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr. 277 26.06.2007 JB kohta nähtub, et J.B surnukeha veres oli 3,82 promilli etüülalkoholi ja uriinis 3,86 promilli. JB surma põhjuseks oli üks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel südame vigastusega järgneva südamepauna kogunenud verest südame kokkusurumisega. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr.58/55 3.08.2007 nähtub, et S.E-l ei esine psüühikahäireid ja oma psüühilise seisundi poolest ei olnud tal takistusi ega piiranguid oma tegude iseloomust ja nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. S.E oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (joobeseisund F10,0). Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohtlemuslikud käitumismuutused. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr.070419 antud eksperdiarvamusest nähtub, et noa teralt võetud verd sisaldanud proovis olnud DNA saab olla pärit J B Sündmuskoha vaatlusprotokollis 25.06.2007 Salu t 4-2 Kohtla-Järve nähtub, et (t.lk.5) köögi keskel on laud, sellel kaks kollase metalli värvi viinapitsi, milles on alkoholilõhnaline vedelik... ...Esikust vasakul on tuba... Diivani vastasseinas on tugitool. Sellel on istuvas asendis naisterahva surnukeha...(tlk.5) kõht ja rind on paljastatud. Naise laiba rinna keskkohas veresarnane määrdumus... Fototabelitel Tlk. 6-10 fotod naisterahva laibast koos toa sisustusega. Tlk. 11 ja 12 fototabelid jalgrattast. Tlk. 13, 14 fototabel sinise käepidemega nuga, millel teral nähtav verekahtlane määrdumine. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et S.E käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Kohtuliku uurimise käigus S.E tunnistas end täielikult süüdi JB surma põhjustamises ja tema ütlustega ning

sündmuskoha vaatlusprotokolliga tlk.5-10 on tõendatud, et ta tappis JB Salu t 4-2 korteris Kohtla Järve linnas 25.06.2007.a. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga t.lk. 11-12 ja tunnistajate A.G ja M.Smirnovi ütlustega on tõendatud, et sündmuskohal Kohtla-Järvel Salu t 4-2 korteris veendusid mõlemad politseitöötajad, et S.E jalgratas ja jalatsid olid kuivad kuigi väljas oli sadanud paduvihma ning S.E selgitas neile, et ta tuli jalgrattaga väljast ja avastas J.B surnukeha. S.E ütlustest sündmuskohal järeldasid tunnistajad A.G ja M.S et S.E ei rääkinud neile sündmuskohal õigust J.B surnukeha avastamise kohta. Eksperdiarvamusega surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr. 277 26.06.2007 JB kohta on tõendatud, et J.B surnukeha veres oli 3,82 promilli etüülalkoholi ja uriinis 3,86 promilli. JB surma põhjuseks oli üks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel südame vigastusega järgneva südamepauna kogunenud verest südame kokkusurumisega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 25.06.2007 Tlk. 13, 14 fototabelitega on tõendatud, et sinise käepidemega noa teral on nähtav verekahtlane määrdumine. S.E ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et läks kööki ja nägi sinise käepidemega nuga. Ta võttis noa ja läks tuppa ning lõi noaga üks kord tugitoolis istuvat ja muusikat kuulavast J.B südame piirkonda. Tunnistaja A.G ütlustega on tõendatud, et korterist nuga ei leitud ja kui S.E oli viidud jaoskonda helistas politseitöötaja, kolleeg IM sündmuskohal viibivale A.Goršanovile ning palus kontrollida väljas prügikonteinerit, kus S.E ütlustest tulenevalt peab olema seljakott ja selles nuga. Koos kohalesaabunud eksperdiga kontrollis tunnistaja saadud infot ja leidis prügikonteinerist seljakoti, milles oli riide sisse keeratud verine nuga. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr.070419 antud eksperdiarvamusega on tõendatud, et noa teralt võetud verd sisaldanud proovis olnud DNA saab olla pärit J B Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr.58/55 3.08.2007 antud eksperdiarvamusega on tõendatud, et S.E-l ei esine psüühikahäireid ja oma psüühilise seisundi poolest ei olnud tal takistusi ega piiranguid oma tegude iseloomust ja nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. S.E oli 25.06.2007 alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (joobeseisund F10,0). Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohtlemuslikud käitumismuutused. Seega on eeltoodud tõenditega tõendatud, et S.E süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel saabus J.B surm.S.E lõi tahtlikult J.B noaga rindkere piirkonda, teades, et selline teguviis võib põhjustada inimese surma. Korteris peale J.B ja S.E kedagi ei olnud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus S.E süüd, tema vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. S.E vastutust kergendavaks asjaoluks on tema süü ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus leidis, et J.B enda jätkuv alkoholi kuritarvitamine ning halvustav suhtumine tema eest hoolitsevasse S.E-sse on S.E süülise käitumise ajendiks. S.E ostis J.B magnetofoni, ostis mobiiltelefoni kõnekaardi. J.B aga ei helistanud mitme kuu vältel oma tütrele vaid raiskas kõnekaardi maksumuse helistades oma meestuttavale Igorile, tekitades sellise käitumisega armukadeduse S.E . S.E käitumises tema vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastavalt KarS § 32 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub tema süüd välistav asjaolu. S.E on vastavalt eksperdiarvamusele süüdiv ja oli võimeline aru saama

oma teo keelatusest. Tema tegu J.B tapmises on õigusvastane ning vastab temale inkrimineeritud süüteokoosseisule. Kohus leidis, et S.E-le on otstarbekas mõista karistuseks vangistus, s.o karistusliik, millega seadusega kehtestatud piirangutega kitsendatakse süüdimõistetu vabadust, et ära hoida tema poolt uusi elu ja tervise vastu suunatud vägivallategusid. S.E poolt toimepandu on esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 6 kuni 15 aastane vangistus. Arvestades kuriteo raskust ja S.E isikut leidis kohus, et karistuseks tuleb mõista vangistus KarS § 113 sanktsiooni keskmise määra piires, millele tuleb liita eelmise kohtuotsuse alusel ärakandmata karistus, millise ajavahemiku hulka lugeda ärakantud karistusaeg. S.E-l on ära kandmata Harju Maakohtu 26.10.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistus 7 kuud vangistust. Seega katseajal toimepandud uue kuriteo eest tuleb vastavalt KarS 65 lg 2 liita mõistetud karistusele eelnimetatud ärakandmata karistus, mõistes liitkaristuseks 7 aastat ja 7 kuud vangistust. S.E on viibinud vahi all alates 25.06.2007 kuni 26.05.2008 s.o 11 kuud ja 2 päeva. Vastavalt KarS § 68 tuleb lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus algab kohtuotsuse kuulutamisest s.o 27.05.2008. Vastavalt K arS § 5 lg 3 on üksnes seadusel, mis kergendab süüdimõistetu olukorda tagasiulatuv jõud. Süüdimõistev kohtuotsus aga tagasiulatuvat jõudu ei oma, mis tuleneb KarS § 68 lg 1 sätestatust, s.o eelvangistusaeg arvatakse karistusaja hulka. Juhindudes Riigikohtu 18.10.2001.a. kohtuotsusest nr.3-1-1-101-01, millest nähtub, et Riigikohus on lugenud alusetuks süüdimõistetu taotluse lugeda karistuse kandmise alguseks tema vahistamise päeva ja märgib, et vahi all viibitud aeg arvestati maha tema lõplikult mõistetud karistusest. Seega ei ole kohtul alust raskendada süüdimõistetu olukorda, tunnistades ta süüdimõistetuks tagasiulatuvalt alates tema vahistamisest.

MENETLUSKULUD:

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme kuriteos süüdimõistetult S.E-lt tuleb välja mõista sundraha 2,5 palga alammääras s.o 10875 krooni . Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb S.E-lt välja mõista kaitsjatasu 13735,20(3x1982,40+7788) krooni. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 p 5 - välja mõista S.E-lt 103, 20 krooni toimiku paljundamise kulu; Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda menetluskulud, kui süüdimõistetul ilmselt käib menetluskulude tasumine üle jõu: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 18735 krooni ekspertiiside eest. ja vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 6608 krooni kaitsjatasu 26.11.2007.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Kohtunik: Loretta Pikma Rahvakohtunikud Malle Vaino ja Urve Kohver

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.