1-06-9536\15 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Maakohus märkis oma otsuse põhjendavas osas, et kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas abikaasade Kte isikuid ja vastastikuseid suhteid, maakohus jõuab arvamusele, et surmav haavamine oli L.K ́le tekitatud süüdistatava N.K i poolt. 4.1.Eksperdi arvamuse järgi oli laibal väikese häbememoka torke-lõikehaav sisemise suguarteri vigastamisega. Sellist vigastust sai tekitada vaid juhul, kui L.K jalad olid laiali ja häbemepragu avati. Pärast haavatasaamist sai L.K veel mõne aja tegutseda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et L.K laibal puudusid püksikud, kleit oli üles kerkinud. Süüdistatav N.K selgitas, et 12.detsembril 2005.aastal hommikul pruukisid koos abikaasaga oma korteris alkoholi, jäi magama ja kui ärkas, avastas oma naise laiba. Seega on tuvastatud, et surma haav oli L.K ́le tekitatud ajal, kui N.K ja L.K olid korteris üksi. Vigastuste lokatsiooni mehhanism tunnistab, et haav on tekitatud seksuaalsel pinnal. Süüdistatava N.K i seksuaalsest ohjeldamatusest andis maakohtus ütlused kannatanu I.P ja tunnistaja V.S et süüdistatava nõudis L.K ́ga seksuaalvahekorda mitu korda päevas ja L.K kaebas, et ei jõua enam nii. Seejuures I.P iseloomustas süüdistatavat kui agressiivset inimest, kellel on sadistlikud kalduvused. 4.2.Süüdistatava N.K i põhjendused, et suguorganite vigastuse tekitas endale L.K ise, maakohus luges tühisõnalisteks. Keegi kriminaalasjas ülekuulatud isikutest ei öelnud, et L.K oleks kunagi tegelnud enesevigastamisega või tegi enesetapu katseid. Vastupidi, tunnistaja T.K selgitas, et viimastel aastatel L.K oli kogu aeg rõõmsameelne. Tunnistaja V.F nimetas abikaasade K suhteid imeheadeks. Pealegi ei ole tõrke-lõikehaava piirkond ja iseloom tüüpiline enesetapule terava riistaga. 4.3.Kriminaalasjas ei ole ka mingeid objektiivseid andmeid, et L.K oli 12.detsembril 2005.aastal sellises seisundis, et ei andnud endale aru oma tegudest ja võis tekitada endale suguorgani surmava vigastuse, kukkus ja tekitas endale kohavigastuse, kuna vastavalt eksperdi arvamusele L.K veres ega silmavedelikus etüülpiiritust avastatud ei ole. Seoses sellega on ka ilmne väljamõeldis kaitse poolt, et L.K tahtis nuga kasutades ise eemaldada emakast spiraali.

4.4.Maakohus pidas süüdistatava N.K i versiooni väheveenvaks ka seetõttu, et peale suguorgani haava olid L.K ́l ka teises mitte ammu enne surma tekitatud kehavigastused. Eksperdi arvamusel võisid need vigastused olla tekitatud korduvate käe- ja jalalöökidega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad N.I , S.I ja I.L selgitasid, et varem süüdistatav peksis L.K t, nägid teda korduvalt siniste plekkidega. L.K kehavigastustest meenutab ka tunnistaja N.L 4.5.Nagu on tuvastatud oli N.K i ́l 12.detsembril 2005.aastal konflikt L.K ́ga, seda on näha süüdistatava enda ütlustest ja tunnistaja I.N ütlustest, tükeldusnoal, mille teraga võis olla tekitatud haav L.K ́le, on erksperdi arvamusega tuvastatud bioloogiline materjal, mille päritolu N.K ́ilt ei saa välistada. 4.6.Süüdistatava N.K i ütlustesse, et ta ei kasutanud L.K vastu kunagi füüsilist vägivalda, maakohus suhtus kriitiliselt, kuna need ütlused on vastukäivad kohtuistungil ärakuulatud kannatanu I.P ja tunnistajate V.S , N.I ja S.I ütluste kogumile. Peale selle selgitas tunnistaja V.F kohtuistungil, et ta ei tea juhust, et L.K oleks ise endale kehavigastusi tekitanud. Need ütlused ühtivad objektiivselt ka teise tõenditega kriminaalasjas-sündmuskoha vaatlusprotokolliga, eksperdi arvamusega, asitõendite vaatlusega. 4.7.Samuti suhtus maakohus kriitiliselt ka süüdistatava N.K ́i ütlustesse, et 12.detsembril 2005.aastal ta ei kasutanud oma abikaasa vastu mingit vägivalda, ei löönud teda rusikatega ega jalgadega, ei haavanud noaga suguorganite piirkonda. Loetletud tunnistajate ütlusi maakohus pidas tõepäraseks ja objektiivseteks, need iseloomustavad L.K ́t erinevates situatsioonides kui inimest, kelle suhtes kasutati pika aja jooksul vägivalda süüdistatava poolt. 4.8.Koos teiste tõenditega kriminaalasjas-sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõenditega, ekspertide arvamustega (kohtuarstliku ekspertiis ja DNA ekspertiis, kohtupsühhiaatria ekspertiis), kannatanu vere ja silmavedeliku uurimise materjalidega on tuvastatud süüdistatava N.K ́i süü kuriteo toimepanemises ettenähtud KarS § 118 p 1 ja § 117 järgi. 4.9.N.K ́i suhtumine L.K surma esineb ettevaatamatuse süüna. Lüües noaga, süüdistatav ei näinud ette, et satud suguarterisse, mis omakorda kutsub esile rohke verejooksu ja põhjustas L.K surma , kuigi võinuks ja pidi seda ette nägema. 5.Karistuse määramisel maakohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võttis arvesse süüdistatava N.K ́i suhtumist toimepandud teosse, eitamist, et osales L.K ́le kehavigastuste tekitamises ja surma põhjustamises, süüdistatava isikut, ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 5.1.Süüdistatav N.K ei ole varem kohtulikult karistatud, on pensionär. N.K kannatab südamehaiguse käes, samal ajal kuritarvitab alkoholiga, narkoloogi andmetel ta kannatab orgaanilise ärrituvuse all. Süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asja arutamisel ei tuvastatud. Süüdistatava poolt on toime pandud esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust pidas maakohus otstarbekaks kohaldada süüdistatavale karistust reaalse vangistusega alla keskmist suurust lähtuvalt käesoleva seaduse paragrahvi sanktsioonist

Kaitsja leiab, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei välista kuidagi korterisse kolmandate isikute tulemist või lahkumist, seda enam, et maakohus ei märgi, kas K korteri välisuks oli sel ajal lukus või mitte. 6.1.2.Teine oletus – vigastuste lokatsiooni mehhanism tunnistab, et haavamine on tekitatud seksuaalsel pinnal. Asjas tehtud surnu kohtuarstlik ekspertiis ei tuvastanud L.K ́l emakasisest spiraali. Seetõttu ei saa välistada, et haavamine ei olnud tekitatud seksuaalsel pinnal, vaid ettevaatamatuse tõttu oskamata spiraali eemaldamisega kodusel teel L.K enda või kellegi teise poolt. L.K surma põhjustanud vigastuse iseloom ja lokatsioon näitavad, et see toimus pigem ettevaatamatu terava noa käitlemisest kui jõhkrast löögist. Maakohus ei motiveeri, miks välistab L.K surma tekitamise ettevaatamatuse tõttu. 6.1.3.Kolmas oletus – Peale N.K ́i ei saanud keegi L.K ́le kehavigastusi tekitada. 7.Maakohus lähenes asjas kogutud tõenditele ühepoolselt ja süüdistatavalt. 7.1.Maakohus ei tuvastanud täpselt millise noaga või muu riistaga oli L.K ́le surmav vigastus tekitatud. Maakohus vaid nõustus eksperdi arvamusega. Maakohus, tehes järelduse N.K ́i süüdiolemisest, üldse ei võtnud arvesse asjaolu, et ekspertiisile esitatud nuga kasutas N.K oma koduses majapidamises iga päev. Kohtuotsuses maakohus analüüsib vaid tõendeid, mis viitavad N.K i võimalikule süüle ja jätab tähelepanuta tõendid, mis välistavad tema süüd. Selline lähenemine on vastukäiv KrMS § 7 lg 3 sättega ja KrMS § 338 p 1 on alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu kohtuotsus täies ulatuses ja N.K talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 8.Apellatsioonile esitas vastuse kannatanu I.P (lk.149-150, k.2), kes leiab, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Samuti märgib I.P, et maakohus on otsuses tõendeid põhjalikult analüüsinud ja tulnud õigele järeldusele N.K ́i süüdimõistmisese KarS § 118 lg 1 ja § 117 järgi . 9.Kriminaalasja kohtuliku arutamise ettevalmistamise käigus kohtuniku määrusega 22.aprillist 2008.a (lk.155, k.2) süüdistatav N.K ́i apellatsioon oli jäetud käiguta, kuna apellatsioonis pole märgitud millises osas maakohtu otsus on vaidlustatud, milliseid tõendeid on vaja ringkonnakohtus uurida. Süüdistatava apellatsioon sisaldas ainult keerulise kriminaalasja läbivaatamise nõuet. Süüdistatav N.K ́ile anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 13.maini 2008.a . N.K ei ole õigeaegselt kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist. Seoses sellega süüdistatava N.K ́i apellatsioon on jäätud läbivaatamata (KrMS § 323 lg 2 p 3, § 326 lg 2 esimene lause). 10.Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav N.K ja kaitsja- advokaat (edaspidi tekstis apellant) Igor Belugin apellatsioonkaebuse juurde, ringkonnaprokurör vaidles sellele vastu. Ringkonnarokurör leidis, et maakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks alust ei ole.

12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tunnistanud N.K ́i põhjendatult süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 järgi L.K peksmises ja surmava noalöögi löömises L.K ́le suguorganitesse suguarteri vigastamisega ja järgneva massiivse verejooksuga ja ägeda verekaotusega, mis oli eluohtlik ja mille tagajärjel L.K suri sündmuskohal. 12.1.Eelminetatud kuriteoepisoodis on maakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks oma otsuses korrata. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks Apellatsioonis sisalduv väide, et maakohus on tõenditele hindamisel rikkunud KrMS §-de 7 lg 3 ja 338 p 2 nõudeid, ei ole põhjendatud. Vastupidiselt apellatsioonile leiab ringkonnakohus, et maakohus on KrMS §§-dele 60, 61 ja 63 kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see on põhinenud kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Seejuures on maakohtu otsuses KrMS § 312 p 1 ja 2 kohaselt näidatud motiivid, miks ta rajab otsuse nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Seega on maakohtu otsusest võimalik jälgida, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud siseveendumuseni selles, et N.K pani toime temale süüksarvatud kuriteo. Seda, kas maakohtu poolt tõendite kogumi põhjal tehtud järeldus on vastuvõetav süüdistatavale või mitte, ei tähenda seda, et osa tõendeid on jäetud maakohtu poolt tähelepanuta või hinnatud vääralt. 13.Ringkonnakohus ei soostu apellandi väitega, et L.K peksmise ja noahaava tekitamise suguorganitesse, mis moodustas massiivse verejooksu ja ägeda verekaotuse, mille tagajärjel L.K suri sündmuskohal, on toime pannud teine isik, aga mitte N.K. 13.1.Ringkonnakohtu arvamusel on veenev maakohtu järeldus, et nimelt N.K peksis oma abikaasat L.K ́t nende korteris 12.detsembril 2005.aastal rusikatega ja jalgadega vastu keha ja seejärel lõi noaga suguorganitesse, mis põhjustas L.K surma saabumise. Lisaks maakohtu põhjendustele, mida on käsitletud maakohtu otsuse põhjendavas osas, (lk.123-124, k.2) märgib ringkonnakohus järgmist. Mitte ükski käesolevas kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajast ei kinnitanud K pere külastamist võõraste inimeste poolt Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.K veres ega silmavedelikus etüülpiiritust ei leitud, mis annab alust kinnitada L.K kainust peksmise ja noaga löömise hetkel. On ebaloogiline, et K korterisse tuli võõras isik, kes ilma põhjuseta peksis läbi korteri elaniku, nimelt L.K , ja seejärel lõi talle noaga suguorganitesse. On üldtuntud fakt, et kui võõras (tundmatu) isik tungib sisse tema jaoks võõrasse ruumi, kusjuures peksab rusikatega ja jalgadega ja lööb noaga seal olevat isikut, siis loomulikult kannatanul tekib vajadus kutsuda appi või avalda ründajale vastupanu. Väärib tähelepanu (N.K ́i sõnadest), et ta (N.K ) magas samas korteris. Kui järgida apellandi versiooni, siis ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millisel teisel isikul oleks olnud põhjus L.K peksmiseks ja noaga löömiseks. Seega ei leidnud tõendamist apellandi versioon, et keegi teine isik, aga mitte N.K , tekitas vigastusi L.K ́le, mis põhjustasid tema (L.K ) surma. 14.Mis puutub apellandi versiooni, et L.K võis ettevaatamatuse tõttu emakasisese spiraali eemaldamise käigus tekitada endale vigastusi, mis põhjustasid tema surma saabumise, ringkonnakohus märgib järgmist. 14.1.Ekspertiisi arvamusega ei tuvastatud, et L.K ́le oli paigaldatud emakasisene spiraal. Kui eeldada, et L.K ́l tekkis mingi probleem suguorganitega, siis sel juhul L.K , tsiviliseeritud isikuna, kes elas ühiskonnas, oleks saanud pöörduda arstile.