1-08-6286\3 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata Jevgeni Marajevile katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2.asuda tööle 1 kuu jooksul tingimisi vabastamisest alates; 3.osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis; 4.mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Määrus Jevgeni Marajevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Jevgeni Marajev karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 06.02.2008. a otsusega mõisteti Jevgeni Marajev süüdi KarS § 120 ja § 122 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest määrati talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise aega hakati arvestama alates 15.11.2007. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.2007. a ja lõpeb 14.11.2008. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis kinnipeetaval õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist seoses 1/2 karistusaja ärakandmisega alates 15.05.2008. a. Jevgeni Marajev on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: Tartu Linnakohtu poolt 03.12.1998.a. kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 p 1, 5 ja § 114 järgi 8 aastase vangistusega. Jevgeni Marajev vabanes vanglast 12.05.2006.a. peale karistuse ärakandmist. Väärtegude eest on teda karistatud 1 korral: 10.03.2007.a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 180 krooni (rahatrahv tasumata). J. Marajev on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne karistuse tähtaja. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud J. Marajevi iseloomustusest ilmneb, et distsiplinaarkorras J. Marajevit vanglas viibimise ajal karistatud ei ole. Karistuse kandmise ajal on J. Marajev osalenud programmis „12 sammu“, mille läbivaks teemaks oli alkohol. Kinnipeetava poolt uue kuriteo sooritamise riski suurendavate teguritena on iseloomustuses välja toodud alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, võimalikud kohanemisraskused vabanemisel ja kinnipeetava impulsiivsus.

Kinnipeetaval on säilinud peresuhted oma ema ja vanaemaga. Ema on kinnipeetavat vanglas külastanud. Samuti on kinnipeetava ema, N. M., kinnitanud, et tagab J. Marajevile elukoha vabanemisel. Kinnipeetava enda väitel on tal olemas eluase x, samuti saab ta kohe vabanemise järel tööle asuda AS-s x. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et kriminaalhooldusametnik ei toeta J. Marajevi ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta põhjendab kriminaalhooldusametnik sellega, et J. Marajev kannab vabadusekaotuslikku karistust teistkordselt, kusjuures teda on karistatud sarnastel asjaoludel toimepandud kuritegude eest. Seetõttu tuleb uue kuriteo toimepanemise riski hinnata kõrgeks. Vestlusest kinnipeetava emaga järeldas kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetaval on olemas küll lähedased, kes teda vabanemisel toetaksid, kuid lähedastel ei ole ettekujutust võimalikest probleemidest ega kinnipeetava suhtlusringkonnast. Lisaks väljendas N. M. kahtlusi J. Marajevi tegeliku muutumise suhtes. Kriminaalhooldusametnik on juhtinud tähelepanu võimalikele majanduslikele probleemidele. Tuginedes järelepärimistele, asub kriminaalhooldusametnik seisukohale, et tegelikult ei ole kinnipeetavale vabanemisel töökoht garanteeritud. Isegi kui J. Marajev asuks tööle tema ppolt nimetatud ettevõttesse, oleks tegemis hooajalise iseloomuga tööga. Kriminaalhooldusametniku arvates on kinnipeetava uue samaliigilise kuriteo toimepanemise risk on kõrge ning J. Marajevi käitumine paarisuhetes endiselt ohtlik. Riski suurendavateks teguriteks on alkoholi kuritarvitamisega kaasnev agressiivsus, lähedaste ebapiisav toetus ja vähene töökogemus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Marajev seletas kohtus, et ta on mõistnud oma teo lubamatust ja käesolevaks ajaks on tema suhted endise elukaaslasega täielikult lõppenud. Süüdimõistetu sõnul põhjustas tema poolt õiguserikkumiste toimepanemise ja agressiivse käitumise asjaolu, et ta oli tarvitanud alkoholi. J.Marajevi sõnul on ta vanglas läbinud anonüümsete alkohoolikute programmi „12 sammu“ Prokurör avaldas, et tuginedes J.Marajevi käitumisele vanglas, nõustub ta ennetähtaegse vangistusest vabastamisega. Kohtuniku seisukoht J. Marajev on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 12 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on J. Marajev temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui poole. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J. Marajev on varem karistatud esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtus leiab, et J. Marajevi tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine on põhjendatud. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude laad ja tema iseloomuomadused näitavad, et kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Kohus on

veendumusel, et alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt J.Marajevi poolset kontrolli kaotamise võimalust. Samas on kinnipeetav läbinud Tartu vanglas grupitöö „12 sammu“ ja avaldas kohtuistungil, et ta on valmis läbima ka katseaja jooksul sotsiaalabi programme, milliseid peab vajalikuks kriminaalhooldusametnik. Kohus peab oluliseks ka majanduslike tegurite mõju kinnipeetava käitumisele ennetähtaegse vabastamise korral. Kinnipeetava väidetest kindla töökoha olemasolu kohta ilmneb, et kinnipeetaval on kõrged ootused seoses oma majandusliku toimetulekuga. Tuginedes kriminaalhooldusametniku arvamusele juhib kohus kinnipeetava tähelepanu asjaolule, et tema ootused võivad jääda täitmata. Kohus on seisukohal, et majanduslike ootuste täitamata jäämine kätkeb endas olulist ohtu J. Marajevi langemiseks käitumismudelisse, mis on viinud teda varasemalt kuritegude toimepanemiseni. Samas aga peab kohus tõdema, et isik, kes ilmselt vajab kõrvaliste isikute abi oma elu korraldamisel, saaks käesoleval juhul kõige paremat abi just kriminaalhooldusametnikult. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et J. Marajevi taotlus ennetähtaegseks vabanemiseks tuleb rahuldada. Katseajal allutatakse J.Marajev KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks on J.Marajev’i osas vajalik lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eemärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda isikutega, kelle kohta on teada, et nad on kriminaalkorras karistatud. Samuti on kohtu arvates vajalik J.Marajevi poolt läbida sotsiaalabi programme, mida kriminaalhooldusametnik peab vajalikuks. J.Marajev’i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada leidma endale töökoht 1 kuu jooksul vabanemisest arvates. J.Marajevil on kandmata karistust alla ühe aasta. Seetõttu tuleb KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt määrata tema katseaja pikkuseks 1 aasta.