Kohtulahend

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud A. Ausma tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.11.2007. a otsusega KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti A. Ausmale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. Kohtuotsus jõustus 15.11.2007. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.11.2007. a ja lõppeb 07.09.2008. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav karistusajast poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud, ära kandnud alates 08.05.2008. a. A. Ausmad on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:
19.05.2005. a Võru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;
31.08.2006. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 ja KarS § 329 järgi vabadusekaotusega 2 kuud, mis liideti Võru Maakohtu 19.05.2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Väärteokorras on A. Ausmad varem karistatud kahel korral. Kriminaalhooldaja nõustub A. Ausma vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Ausma seletas kohtule, et varasemad seaduserikkumised leidsid aset seetõttu, et tema isiklik elu oli keeruline ja ta hakkas seetõttu alkoholi tarvitama. Kinnipeetav kinnitas, et ta on mõistnud oma eksimusi ja on jõudnud veendumusele, et ta peab end kätte võtma. A.Ausma avaldas lootust, et uue elukaaslase toetusel on ta suuteline oma elu edaspidi elama õiguskuulekalt. Prokurör oli seisukohal oli, et A.Ausma kuulub ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele. Kohtuniku seisukoht A. Ausmale mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. A. Ausma on talle mõistetud karistusajast vähemalt kuus kuud ära kandnud alates 08.05.2008. a. Seega on olemas formaalne alus A. Ausma vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Ausma on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kusjuures kõik toimepandud kuriteod on seotud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Kohtule esitatud A. Ausma isiklikust toimikust nähtub, et 29.11.2007 ja 12.03.2008 on talle määratud distsiplinaarkaristus (II osa tlk 2 ja 11) keelatud esemete omamise eest. Märkimist väärib ka asjaolu, et A. Ausma on varem ühel korral juba kandnud reaalset vabadusekaotust, mistõttu risk, et A. Ausma võib vabaduses jälle alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asuda, on endiselt olemas. Samas usub kohus, et rohkem

kui 6 kuud vangistust on A. Ausmaale preventiivset mõju avaldanud, s.o mõjutanud A. Ausmad edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu annab kohus A. Ausmale veel ühe võimaluse, tõestamaks, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Vabanedes asuks A. Ausma elama x, Tartu. A. Ausma lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane E. K.. Samuti suhtleb A. Ausma oma isaga, vanaemaga ja ühega õdedest. Vabanedes asuks A. Ausma elama oma elukaaslase juurde ja viimane on valmis teda igati toetama. A. Ausma soovib kohe pärast vabanemist asuda tööle, mida kriminaalhooldaja peab täiesti võimalikuks, sest A. Ausmal on varasem töökogemus olemas ning mittetöötamise perioode praktiliselt esinenud ei ole. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on A. Ausma aru saanud oma tegudest ja nende tagajärgedest ning soovib end muuta. Kohus usub, et A. Ausma on võimeline edaspidi tegema õigeid valikuid ja elama oma elu seaduskuulekalt. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et A. Ausma tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. A. Ausma senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, pakkudes talle samas ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Kuna A. Ausma karistusaeg lõpeb 07.09.2008. a, siis ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse KarS §-le 76 lg 4 alusel allutada A. Ausma 1 aasta pikkusele käitumiskontrollile, mis omakorda annab võimaluse teostada A. Ausma käitumise ja selle seadusele vastavuse üle kontrolli pikema aja jooksul kui karistusaja lõpuni jäänud aeg. A. Ausma ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt KarS §-le 76 lg 4 tuleb A. Ausma katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse A. Ausma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna kõik A. Ausma õigusrikkumised on olnud seotud alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et A. Ausma tuleb lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. A. Ausma legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt 1 kuu jooksul alates vabanemisest.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.