Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
Kriminaalasja number
1-07-16223
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 201 lg 2 p 2 järgi
Prokurör
Marge Püss
Süüdistatav
Kristiina Pastel elukoht: XXXXXXXXX XX-XX, isikukood: 47611232736,
Kaitsja
varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata väärteokorras karistatud 13-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Andres Veski
Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kristiina Pastel KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Kristiina Pastel KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o 16.09.2007. a Tartus Eedeni kaubanduskeskuse kauplustest kolme varguse ja ühe varguse katse toimepanemises ning 15.08.2007. a Tallinnas kauplusest „P. “ varguse katse toimepanemises, ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kristiina Pastelile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Kristiina Pastel ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
teostamiseks
saata
täitmiseks
Tartu
Maakohtu
Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid - spordidress UMBRO, dressipüksid Nova, rinnahoidja Effect, sokid Adidas, naiste topp, sokid NIKE, särk ADIDAS, pudel Aura vett, dressid Northbridge ja turvaelemendid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Välja mõista Kristiina Pastelilt 2818 (kaks tuhat kaheksasada kaheksateist) krooni AS P. kasuks; 1098 (üks tuhat üheksakümmend kaheksa) krooni (kauplus N) ja 1895 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni (kauplus S) S. Eesti AS kasuks; 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) krooni OÜ D. kasuks; 550 000 (viissada viiskümmend tuhat) krooni OÜ K. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Kristiina Pastelilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale makstud tasu 3823.20 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kolm krooni 20 senti) krooni ja kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulu 42.30 (nelikümmend kaks krooni 30 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 6. juunil 2008 a.
I Süüdistusakti sisu Kristiina Pastelit süüdistatakse selles, et tema olles P. OÜ juhatuse liige ja tegutsedes 01.03.2007. a sõlmitud käsunduslepingu ja volikirja alusel maakler M. OÜ volitatud esindajana, milline äriühing sõlmis 01.03.2007. a OÜ-ga K. maaklerlepingu, mille kohaselt kohustus M. OÜ leidma ostja OÜ K. kinnistule asukohaga J. Hurda 38, Otepää. OÜ K. ja M. OÜ vahelise suulise kokkuleppe kohaselt oli maaklertasuks 50 000 krooni ja kinnistu müügihinnaks 550 000 krooni, millise summa pidi maakler pärast ostja poolt müügihinna tasumist andma üle müüjale OÜ-le K. . 24.04.2007. a väljastas P. OÜ M. OÜ-le arve nr 077, mille alusel 24.04.2007. a OÜ M. OÜ kandis ostjalt OÜ-lt A. laekunud 550 000 krooni OÜ P. Arendus arveldusarvele edasiandmiseks OÜ-le K. . 24.04.2007. a võttis Kristiina Pastel OÜ-lt M. Arendus OÜ-le K. edasiandmiseks tema valduses oleva raha summas 550 000 krooni OÜ P. Arendus arveldusarvelt sularahas välja ja omastas selle. Sellega pani Kristiina Pastel toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses. Kristiina Pastelit süüdistatakse samuti selles, et tema 16.09.2007. a kella 19.30 paiku läks Tartu linnas, Kalda tee 1C asuvasse Eedeni kaubanduskeskusse, kus pani toime järgmised vargused:
väärtusega 18,90 krooni, „Kinder Pingui“ kookose 2 tk koguväärtusega 13,80 krooni (väärtusega 6,90 krooni tükk), „Kinder“ piima batoon 2 tk koguväärtusega 11,80 krooni (väärtusega 5,90 krooni tükk), kartulimaitseaine „Sauda“ väärtusega 12,50 krooni ja valged naiste sokid „Nike“ väärtusega 95 krooni, koguväärtusega 6 564,80 krooni ning möödus kaupluse kassast, jättes kauba eest maksmata, peale mida peeti Kristiina Pastel turvatöötaja poolt kinni. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas
arvestades, et müüja esialgne soov oli saada 1 miljon, siis ei ole usutav, et pooled oleks jõudnud K. Pasteli poolt väidetava kokkuleppeni. Asjaolu, et K. Pastel pidi sularaha tooma notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise päeval notari juurde, kinnitavad nii tunnistajad kui ka lepingueelsete läbirääkimiste protokolli punkt 9.1. Nimelt on sätestatud selles punktis, et ostja tasub M. OÜ-le 550 000 krooni alles notariaalse ostumüügilepingu sõlmimise päeval. Tegelikkuses tasus ostja eelnimetatud rahasumma aga üks päev varem, s.o 24. aprill 2007. a. See aga kinnitab tunnistajate antud ütlusi, et müüja soovis saada 550 000 krooni sularahas, vastasel juhul jääks mõistetamatuks, miks kandis ostja raha üle enne tehingu tegelikku toimumist. Lisaks kinnitab tunnistaja K. K, et ta keeldus 550 000 krooni M. OÜ arvelt välja võtmast ja alles pärast seda, kui oli müüja esindajalt saanud kinnituse, et viimane soovib seda raha sularahas saada, kandis ta 550 000 krooni P. Arendus OÜ-le üle. Kohus leiab, et K. Pasteli väide temale mõeldud 600 000 kroonisest vahendustasust on tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Kõik tunnistajad kinnitavad, et vahendustasu suuruseks oli 50 000 krooni ja 550 000 krooni pidi K. Pastel tooma notariga kohtumisele kaasa. Kuigi 2 tunnistajat (müüja esindaja P. H ja M. OÜ esindaja K. H) on antud juhul lõpplahendist huvitatud isikuteks, sest müüja ei ole oma raha veel kätte saanud, kuid samas on M. OÜ sõlminud kompromisslepingu (I kd tlk 8-9), mille kohaselt on lubanud 550 000 krooni hüvitada, on viimaste väited leidnud kinnitust ka tunnistaja T. Õ ütlustega, kes ei ole lõpplahendist huvitatud isikuks, sest tema suhtes on leping nõuete kohaselt täidetud. K. Pasteli kaitsja leiab, et 600 000 krooni oli mõeldud vahendustasuna K. Pastelile, mida kinnitavad nii lepingeelsete läbirääkimiste protokoll kui ka asjaolu, et notari juures lepingut sõlmides kinnitas müüja 600 000 krooni kättesaamist. Lisaks peab kaitsja ebatõenäoliseks, et keegi usaldaks võõrale isikule 550 000 krooni nö ausõna peale, et viimane siis selle summa sularahas hiljem kellelegi edasi toimetab. Müüja esindaja P. H väitel kinnitas ta raha kättesaamist põhjusel, et ostja oli omalt poolt lepingu täitnud. Samas möönis ta tagantjärele, et oleks võinud jätta lepingu sõlmimata. P. H väitel usaldas ta K. Pastelile 550 000 krooni sularaha toomise seetõttu, et oli eelnevalt natuke ta tausta uurinud ja samas ei olnud tegemist niivõrd suure rahasumaga. Kohus loeb tõendatuks, et müüja usaldas K. Pastelile 550 000 krooni, et viimane selle hiljem talle sularahas üle annaks. P. H väitel ei olnud ta nõus seda summat kandma P. Arendus OÜ arveldusarvele, sest see osaühing ei olnud usaldusväärne, mistõttu lepiti kokku, et raha kantakse M. OÜ-le. Samas pidi K. Pastel M. OÜ-le esitama arve P. Arendus OÜ nimel, et see 550 000 krooni viimase arvele kantud saaks. Kui see 550 000 krooni oleks olnud mõeldud K. Pastelile, siis oleks müüja olnud nõus selle summa kandma ka otse P. Arendus OÜ arveldusarvele. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et müüja seisukohalt oleks kõige mõistlikum olnud jätta notari juures leping sõlmimata, sest sellisel juhul oleks pidanud ostja hoolitsema 550 000 krooni müüjani jõudmise eest. Samas on arusaadav, miks müüja kinnitas raha kättesaamist. Nimelt oli just müüja see, kes soovis 550 000 krooni sularahas saada, vastasel juhul ei oleks sellist olukorda tekkinud. Kuna ostja oli kõik omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, siis on mõistetav, miks müüja ei soovinud ostjat alt vedada. Kohus jätab maaklerlepingu projekti (I kd tlk 27) arvesse võtmata, sest tegemist ei ole allkirjastatud dokumendiga.
Arvestades eeltoodut, loeb kohus tõendatuks, et 550 000 krooni oli K. Pastelile võõras vara, mis oli talle usaldatud. Järgnevalt tuvastab kohus, kas K. Pastel pööras 550 000 krooni enda kasuks. K. Pastel pidi tooma sularaha notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise päeval 25. aprillil 2007 notari juurde ja andma üle müüjale. Jättes eelnimetatud päeval notarisse ilmumata ja mitteilmumise takistustest müüjale teatamata, väljendas ta tahet talle usaldatud 550 000 krooni enda kasuks pöörata, mis seisnes tema valduses oleva raha endale jätmises. Omastamine eeldab koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtlus tuvastamist. Jättes kokku lepitud päeval notari juurde minemata ja 550 000 krooni müüjale edasi andmata, tegutses K. Pastel kavatsusega see raha endale jätta. Vaatamata lepingueelsete läbirääkimiste protokollis kajastatule, oli K. Pastel teadlik, et 550 000 krooni ei olnud mõeldud temale vahendustasuks, vaid tegemist oli talle usaldatud rahaga. Seda, et K. Pastelil ei olnud plaaniski notari juurde kokkusaamisele minna kinnitab ta ise kohtus antud ütlustega (III kd tlk 145), mille kohaselt pidi ta sel päeval Eestist ära sõitma ning seetõttu ei olnud teda võimalik telefoni teel kätte saada. Samas kinnitas K. Pastel, et ta rääkis P. H eelmisel õhtul, kuid Eestist ärasõitmist ja notari juurde mitteilmumist ta viimasele ei maininud. K. Pastelit süüdistatakse omastamise toimepanemises suures ulatuses. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 p 2 järgi on suur ulatus kehtiva palga alammäär ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2005. a kuupalga alammääraks 3 600 krooni. Seega oli suure ulatusega tegemist, kui rahasumma ületas 360 000 krooni, mistõttu pani K. Pastel toime raha omastamise suures ulatuses. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
K. Pastel peeti kinni Eedeni kaubanduskeskuse kaupluses Eedeni Pesupood koos nimetatud kauplusest, kauplustest Sportland, Netosport ja Pretty Woman varastatud esemetega. Seda tõendab AS Falck Lõuna- Eesti (II kd tlk 25) avaldus ning tunnistajate R.R. (III kd tlk 128-129) ja M. L (III tlk 127-128) ütlused. Tunnistaja M. L, kes töötab PS OÜ Eedeni kaubanduskeskuses asuvas pesupoes, märkas, kuidas K. Pastel pani endale midagi põue, ta informeeris sellest turvatöötajat R. R ja kui K. Pastel möödus pesupoest, pidas ta K. Pasteli kinni ning andis üle turvatöötajale. Vargus eeldab koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tuvastamist, kuid subjektiivse koosseisutunnusena tuleb tuvastada kavatsetus asja enda kasuks pööramise suhtes. Asjaolu, et K. Pastel tahtis teadvalt süüdistuses nimetatud asju enda kasuks pöörata, on tõendatud K. Pasteli käitumise ja kohtus antud ütlustega. Nimelt eemaldas K. Pastel asjadelt turvaelemendid ja peitis need põue või siis seljakotti ning väljus poodidest, jättes asjade eest maksmata. Seega K. Pastel tegutses kavatsusega need asjad omastada ebaseaduslikult. K. Pastel tunnistas, et varastas süüdistuses loetletud asjad ja kahetses tehtut. AS-i P. avaldustega-aktidega (III kd tlk 2-6), asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd tlk 11-21) ning tunnistaja J. A (III kd tlk 142) ja süüdistatava enda kohtus antud ütlustega on leidnud tõendamist, et K. Pastel alustas süüdistuses nimetatud asjade äravõtmist, kuid see jäi tal lõpetamata. Nimelt jäi K. Pastelil asjadele enda valdus kehtestamata, sest kassast läbi minnes jättis ta asjade eest küll tasumata, kuid ta peeti turvatöötaja tunnistaja M.G. (III kd tlk 129-130) poolt kinni. Varguse katse objektiivne koosseis on täidetud, kui isik vahetult alustab varguse koosseisu toimepanemist. Süüteokatse eeldab isiku tegutsemist vähemalt kaudse tahtlusega. Samas tuleb vaadata ka konkreetse koosseisu subjektiivseid elemente. Varguse koosseisu omistamiseks süüdistatavale tuleb tuvastada viimase käitumises vähemalt kaudse tahtluse olemasolu, kusjuures asja enda kasuks pööramise puhul on vaja tuvastada tegutsemine kavatsetult. Turvaelementide eemaldamine ja kassas kauba eest maksmata jätmine kinnitab, et K. Pasteli tegutses kavatsetult. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. K. Pastel pani toime Eedeni kaubanduskeskuses ühel päeval mitu vargust. K. Pasteli enda ütlustega (III kd tlk 143) on tõendatud, et tal puudus ühtne tahtlus kaubanduskeskuse erinevatest kauplustest esemeid varastada. Ta tahtis vahepeal ära minna, kuid auto oli ära läinud ja ta läks kauplusse tagasi. Lisaks sellele pani K. Pastel toime P. is varguse katse ning esimese kuriteona raha omastamise, mistõttu tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o toimepanduna isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kuna K. Pastel pani toime nii varguse katse kui varguse, siis on näiliselt tegemist süütegude kogumiga. Samas tegelikult süütegude kogum puudub ja isiku tegu subsumeeritakse varguse koosseisu alla. Seega on tegemist siin seaduskonkurentsi ühe liigi, subsidiaarsusega, mistõttu vastutab K. Pastel varguse toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. III Kohtu seisukoht karistuse osas
Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 199 lg 2 järgi karistati varguse toimepanemise eest rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Samasugune sanktsioon on ette nähtud ka KarS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub prokuröriga selles, et K. Pasteli karistamine rahalise karistusega ei ole mõistlik, sest teda on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, millede eest mõistetud karistused on valdavalt täitmata. K. Pasteli tegevuses KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas varguste toimepanemist K. Pastel kahetseb ja kinnitab, et see periood ta elus on nüüd seljataga ning, et ta on sellest kõigest õppust võtnud. Seega arvestab kohus karistuse mõistmisel KarS § 199 järgi karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et K. Pastelit on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o KarS § 201 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus K. Pastelile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. Samas leiab kohus, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka reaalset vabadusekaotust kohaldamata, kuna K. Pastel on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus vabastab K. Pasteli KarS § 74 lg 1 alusel karistusest tingimisi, allutades ta käitumiskontrollile ning katseajal teostatavale kriminaalhooldusele. Kohus määrab KarS § 74 lg 3 alusel katseaja pikkuseks 2 aastat. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas AS P. , AS S. Eesti, OÜ D. ja OÜ K. on esitanud tsiviilhagi vastavalt 2 818 krooni, 2 993 krooni, 469 krooni ja 550 000 krooni. Kuivõrd KrMS ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. K. Pasteli tegevuse – varguse ja omastamise toimepanemise – tulemusena tekkis eelnimetatud juriidilistel isikutele kahju eelnimetatud summades. K. Pasteli poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, tõendatud ning kuuluvad täielikult rahuldamisele. V Menetluskulud
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas tuleb K. Pastelil hüvitada menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 1,5 palga alammäära (palga alammäär on 4350 krooni), st 6 525 krooni. Menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt kaitsjatasu 3 823.20 krooni (I kd tlk 61-61, II kd tlk 47-48, III tlk 153) ning toimikust koopia tegemise kulud 42.30 krooni.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.