1-07-16223\44 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Viimasena läks Kristiina Pastel pesupoe kõrval oleva Pretty Woman kaupluse ukse juurde. Kuna müüjat ei olnud näha, võttis Kristiina Pastel kaupluse ukse juurest riidepuudelt naiste toppe (topp „Via Vai“ väärtusega 370 krooni, topp „True Light“ väärtusega 430 krooni, topp „Nikka“ väärtusega 470 krooni, topp „Topaz“ väärtusega 430 krooni, topp „Madonna“ väärtusega 235 krooni, topp „Madonna“ väärtusega 205 krooni, topp „Waikiki“ väärtusega 205 krooni). Naiste topid pani ta endale käe peale misjärel lahkus poe juurest. Kui ta möödus pesupoest, kust oli eelnevalt varastanud kaks rinnahoidjat, pidas ta kinni pesupoe müüja, kelle jaoks tundus naisterahvas kahtlane. Kohale kutsuti turvatöötaja kes, turvaruumis teostas turvakontrolli, mille tulemusena avastati Kristiina Pasteli koolikotist S. kauplusele kuuluva fliisi Haglöfs väärtusega 1895 krooni. Kaup tagastati rikkumata kujul. NetoSport kauplusele kuuluvad Puma aeroobikapüksid väärtusega 599 krooni ja Nike lastepüksid väärtusega 499 krooni. Kaup tagastati kauplusele rikutud kujul. Kristiina Pasteli jaki põuest Eedeni Pesupoele kuuluvad rinnahoidjad Playtex väärtusega 695 krooni ja rinnahoidja firmalt Lauma väärtusega 325 krooni. Kaup tagastati kauplusele rikutud kujul. Pretty Woman kauplusele kuuluvad 7 naistetoppi: topp „Via Vai“ väärtusega 370 krooni, topp „True Light“ väärtusega 430 krooni, topp „Nikka“ väärtusega 470 krooni, topp „Topaz“ väärtusega 430 krooni, topp „Madonna“ väärtusega 235 krooni, topp „Madonna“ väärtusega 205 krooni, topp „Waikiki“ väärtusega 205 krooni. Kaup tagastati kauplusele rikutud kujul. Kahju kokku 2 345 krooni. Sellega pani Kristiina Pastel toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kristiina Pastelit süüdistatakse veel KarS § 25 lg 2 § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema isikuna, kes on 24.04.2007 toime pannud KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 15.08.2007. a. kella 22.30 paiku Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvast kauplusest „P. “ varastas, eemaldades selleks turvaelemente, ujumisbokserid „Adidas“ väärtusega 399 krooni, poiste püksid „Nike“ väärtusega 495 krooni, dressid „N. Northbridge“ väärtusega 399 krooni, dressid „Umbro“ väärtusega 599 krooni, spordikomplekti „Umbro“ väärtusega 599 krooni, padja „Nara“ väärtusega 55 krooni, laste koolikoti väärtusega 325 krooni, spordikoti „Adidas“ väärtusega 499 krooni, triikraua „Tefal Ultragliss“ väärtusega 743 krooni, kõvakaitsmed 3 tk koguväärtusega 150 krooni (väärtusega 50 krooni tükk), naiste sokid „Adidas“ 3-pakk väärtusega 199 krooni, naiste sokid „Adidas“ väärtusega 199 krooni, meeste sokid „Adidas“ 3-pakk väärtusega 249 krooni, öösärgi väärtusega 275 krooni, valge rinnahoidja „Effect“ väärtusega 199 krooni, sinise rinnahoidja „Effect“ väärtusega 175 krooni, sinised aluspüksid „Effect“ väärtusega 89 krooni, stringid „Effect“ väärtusega 109 krooni, naiste topi „Umbro“ väärtusega 346 krooni, valge meeste T-särgi „Adidas“ väärtusega 249 krooni, gaasita vee „Aura Spring“ 0,5 l väärtusega 7 krooni, energiajoogi „Dynamit“ väärtusega 11,40 krooni, energiajoogi „Battery“ väärtusega 17,40 krooni, kohvikoore „Alma“ 200 ml väärtusega 3,20 krooni, rohelise tee funktsionaalse jogurti 2 tk koguväärtusega 21, 80 krooni (väärtusega 10,90 krooni tükk), leibjuust „Holland“

10.aprillil 2007. a sõlmisid K. OÜ (edaspidi müüja), ostja ja M. OÜ (esindaja K. Pastel) lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles lepiti kokku, et kinnistu müügihinnaks on 400 000 krooni ja vahendustasuks 600 000 krooni. Viimasest summast tuli 50 000 krooni tasuda kohe ja ülejäänud 550 000 krooni tasuda notari juures ostu-müügilepingu sõlmimise päeval. Lepingueelsete läbirääkimiste protokolli pooled kinnitavad sellise lepingu sõlmimist, kuid erinevalt K. Pastelist väidavad teised osalised, et see leping ei sisaldanud poolte tegelikku tahet ning lepingu sisu sai sellisena kirja pandud just K. Pasteli tahtel. Tunnistajatena kohtus ütlusi andnud P. H (III kd tlk 123-127), T. Õ (III kd tlk 130-132) ja K. K (III kd tlk 132-134) väidete kohaselt oli K. Pastelile makstava vahendustasu suuruseks 50 000 krooni. Eelnimetatud tunnistajate ütluste kohaselt sai lepingueelsete läbirääkimiste protokoll sõlmitud sellise sisuga põhjusel, et müüja soovis saada 550 000 krooni sularahas, kuid ostja ei olnud nõus seda summat sularahas maksma, mispeale K. Pastel pakkus välja võimaluse, kuidas tema saab sularaha välja võtta. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et K. Pastelile makstava vahendustasu suuruseks oli 50 000 krooni ja seda järgnevatel põhjustel. Esiteks kinnitab K. Pastel kohtus antud ütlustega samuti, et müüja esialgne soov oli saada müügiobjekti eest 1 miljon krooni (III kd tlk 144-145). Samas ei osanud K. Pastel veenvalt põhjendada, miks müüja oli lõpuks nõus 400 000 krooniga. Seega tahab K. Pastel väita, et kuigi ostja oli juba algusest peale valmis maksma kinnistu eest 1 miljon krooni ja müüja oli sellest teadlik, õnnestus K. Pastelil endale müüjalt välja kaubelda 600 000 krooni suurune vahendustasu. Kohus leiab, et see ei ole eluliselt usutav. Kohus nõustub süüdistatava kaitsjaga selles, et vahendustasu suurus on poolte kokkuleppe küsimus ja viimane võib ka oluliselt suurem olla selles valdkonnas reeglina kokkulepitavatest vahendustasudest, kuid

arvestades, et müüja esialgne soov oli saada 1 miljon, siis ei ole usutav, et pooled oleks jõudnud K. Pasteli poolt väidetava kokkuleppeni. Asjaolu, et K. Pastel pidi sularaha tooma notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise päeval notari juurde, kinnitavad nii tunnistajad kui ka lepingueelsete läbirääkimiste protokolli punkt 9.1. Nimelt on sätestatud selles punktis, et ostja tasub M. OÜ-le 550 000 krooni alles notariaalse ostumüügilepingu sõlmimise päeval. Tegelikkuses tasus ostja eelnimetatud rahasumma aga üks päev varem, s.o 24. aprill 2007. a. See aga kinnitab tunnistajate antud ütlusi, et müüja soovis saada 550 000 krooni sularahas, vastasel juhul jääks mõistetamatuks, miks kandis ostja raha üle enne tehingu tegelikku toimumist. Lisaks kinnitab tunnistaja K. K, et ta keeldus 550 000 krooni M. OÜ arvelt välja võtmast ja alles pärast seda, kui oli müüja esindajalt saanud kinnituse, et viimane soovib seda raha sularahas saada, kandis ta 550 000 krooni P. Arendus OÜ-le üle. Kohus leiab, et K. Pasteli väide temale mõeldud 600 000 kroonisest vahendustasust on tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Kõik tunnistajad kinnitavad, et vahendustasu suuruseks oli 50 000 krooni ja 550 000 krooni pidi K. Pastel tooma notariga kohtumisele kaasa. Kuigi 2 tunnistajat (müüja esindaja P. H ja M. OÜ esindaja K. H) on antud juhul lõpplahendist huvitatud isikuteks, sest müüja ei ole oma raha veel kätte saanud, kuid samas on M. OÜ sõlminud kompromisslepingu (I kd tlk 8-9), mille kohaselt on lubanud 550 000 krooni hüvitada, on viimaste väited leidnud kinnitust ka tunnistaja T. Õ ütlustega, kes ei ole lõpplahendist huvitatud isikuks, sest tema suhtes on leping nõuete kohaselt täidetud. K. Pasteli kaitsja leiab, et 600 000 krooni oli mõeldud vahendustasuna K. Pastelile, mida kinnitavad nii lepingeelsete läbirääkimiste protokoll kui ka asjaolu, et notari juures lepingut sõlmides kinnitas müüja 600 000 krooni kättesaamist. Lisaks peab kaitsja ebatõenäoliseks, et keegi usaldaks võõrale isikule 550 000 krooni nö ausõna peale, et viimane siis selle summa sularahas hiljem kellelegi edasi toimetab. Müüja esindaja P. H väitel kinnitas ta raha kättesaamist põhjusel, et ostja oli omalt poolt lepingu täitnud. Samas möönis ta tagantjärele, et oleks võinud jätta lepingu sõlmimata. P. H väitel usaldas ta K. Pastelile 550 000 krooni sularaha toomise seetõttu, et oli eelnevalt natuke ta tausta uurinud ja samas ei olnud tegemist niivõrd suure rahasumaga. Kohus loeb tõendatuks, et müüja usaldas K. Pastelile 550 000 krooni, et viimane selle hiljem talle sularahas üle annaks. P. H väitel ei olnud ta nõus seda summat kandma P. Arendus OÜ arveldusarvele, sest see osaühing ei olnud usaldusväärne, mistõttu lepiti kokku, et raha kantakse M. OÜ-le. Samas pidi K. Pastel M. OÜ-le esitama arve P. Arendus OÜ nimel, et see 550 000 krooni viimase arvele kantud saaks. Kui see 550 000 krooni oleks olnud mõeldud K. Pastelile, siis oleks müüja olnud nõus selle summa kandma ka otse P. Arendus OÜ arveldusarvele. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et müüja seisukohalt oleks kõige mõistlikum olnud jätta notari juures leping sõlmimata, sest sellisel juhul oleks pidanud ostja hoolitsema 550 000 krooni müüjani jõudmise eest. Samas on arusaadav, miks müüja kinnitas raha kättesaamist. Nimelt oli just müüja see, kes soovis 550 000 krooni sularahas saada, vastasel juhul ei oleks sellist olukorda tekkinud. Kuna ostja oli kõik omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, siis on mõistetav, miks müüja ei soovinud ostjat alt vedada. Kohus jätab maaklerlepingu projekti (I kd tlk 27) arvesse võtmata, sest tegemist ei ole allkirjastatud dokumendiga.

K. Pastel peeti kinni Eedeni kaubanduskeskuse kaupluses Eedeni Pesupood koos nimetatud kauplusest, kauplustest Sportland, Netosport ja Pretty Woman varastatud esemetega. Seda tõendab AS Falck Lõuna- Eesti (II kd tlk 25) avaldus ning tunnistajate R.R. (III kd tlk 128-129) ja M. L (III tlk 127-128) ütlused. Tunnistaja M. L, kes töötab PS OÜ Eedeni kaubanduskeskuses asuvas pesupoes, märkas, kuidas K. Pastel pani endale midagi põue, ta informeeris sellest turvatöötajat R. R ja kui K. Pastel möödus pesupoest, pidas ta K. Pasteli kinni ning andis üle turvatöötajale. Vargus eeldab koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tuvastamist, kuid subjektiivse koosseisutunnusena tuleb tuvastada kavatsetus asja enda kasuks pööramise suhtes. Asjaolu, et K. Pastel tahtis teadvalt süüdistuses nimetatud asju enda kasuks pöörata, on tõendatud K. Pasteli käitumise ja kohtus antud ütlustega. Nimelt eemaldas K. Pastel asjadelt turvaelemendid ja peitis need põue või siis seljakotti ning väljus poodidest, jättes asjade eest maksmata. Seega K. Pastel tegutses kavatsusega need asjad omastada ebaseaduslikult. K. Pastel tunnistas, et varastas süüdistuses loetletud asjad ja kahetses tehtut. AS-i P. avaldustega-aktidega (III kd tlk 2-6), asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd tlk 11-21) ning tunnistaja J. A (III kd tlk 142) ja süüdistatava enda kohtus antud ütlustega on leidnud tõendamist, et K. Pastel alustas süüdistuses nimetatud asjade äravõtmist, kuid see jäi tal lõpetamata. Nimelt jäi K. Pastelil asjadele enda valdus kehtestamata, sest kassast läbi minnes jättis ta asjade eest küll tasumata, kuid ta peeti turvatöötaja tunnistaja M.G. (III kd tlk 129-130) poolt kinni. Varguse katse objektiivne koosseis on täidetud, kui isik vahetult alustab varguse koosseisu toimepanemist. Süüteokatse eeldab isiku tegutsemist vähemalt kaudse tahtlusega. Samas tuleb vaadata ka konkreetse koosseisu subjektiivseid elemente. Varguse koosseisu omistamiseks süüdistatavale tuleb tuvastada viimase käitumises vähemalt kaudse tahtluse olemasolu, kusjuures asja enda kasuks pööramise puhul on vaja tuvastada tegutsemine kavatsetult. Turvaelementide eemaldamine ja kassas kauba eest maksmata jätmine kinnitab, et K. Pasteli tegutses kavatsetult. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. K. Pastel pani toime Eedeni kaubanduskeskuses ühel päeval mitu vargust. K. Pasteli enda ütlustega (III kd tlk 143) on tõendatud, et tal puudus ühtne tahtlus kaubanduskeskuse erinevatest kauplustest esemeid varastada. Ta tahtis vahepeal ära minna, kuid auto oli ära läinud ja ta läks kauplusse tagasi. Lisaks sellele pani K. Pastel toime P. is varguse katse ning esimese kuriteona raha omastamise, mistõttu tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o toimepanduna isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kuna K. Pastel pani toime nii varguse katse kui varguse, siis on näiliselt tegemist süütegude kogumiga. Samas tegelikult süütegude kogum puudub ja isiku tegu subsumeeritakse varguse koosseisu alla. Seega on tegemist siin seaduskonkurentsi ühe liigi, subsidiaarsusega, mistõttu vastutab K. Pastel varguse toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. III Kohtu seisukoht karistuse osas

Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 199 lg 2 järgi karistati varguse toimepanemise eest rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Samasugune sanktsioon on ette nähtud ka KarS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub prokuröriga selles, et K. Pasteli karistamine rahalise karistusega ei ole mõistlik, sest teda on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, millede eest mõistetud karistused on valdavalt täitmata. K. Pasteli tegevuses KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas varguste toimepanemist K. Pastel kahetseb ja kinnitab, et see periood ta elus on nüüd seljataga ning, et ta on sellest kõigest õppust võtnud. Seega arvestab kohus karistuse mõistmisel KarS § 199 järgi karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et K. Pastelit on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o KarS § 201 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus K. Pastelile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. Samas leiab kohus, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka reaalset vabadusekaotust kohaldamata, kuna K. Pastel on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus vabastab K. Pasteli KarS § 74 lg 1 alusel karistusest tingimisi, allutades ta käitumiskontrollile ning katseajal teostatavale kriminaalhooldusele. Kohus määrab KarS § 74 lg 3 alusel katseaja pikkuseks 2 aastat. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas AS P. , AS S. Eesti, OÜ D. ja OÜ K. on esitanud tsiviilhagi vastavalt 2 818 krooni, 2 993 krooni, 469 krooni ja 550 000 krooni. Kuivõrd KrMS ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. K. Pasteli tegevuse – varguse ja omastamise toimepanemise – tulemusena tekkis eelnimetatud juriidilistel isikutele kahju eelnimetatud summades. K. Pasteli poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, tõendatud ning kuuluvad täielikult rahuldamisele. V Menetluskulud