Kohtulahend

1-08-5902

Määruse koostamise koht ja kuupäev Täitmiskohtunik Sekretär, tõlk

15.mail 2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja

Taotluse sisu

Süüdimõistetu Heinar Vaariku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim

Prokurör

Anu Ernits Sekretär Marge Ojaäär , tõlk Inga Kaljus

Süüdimõistetu

Heinar Vaarik, isikukood 36911095229, viibib Viru Vanglas

Taotluse läbivaatamise kuupäev

14.mail 2008 Kohtla-Järve linnas

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Määras: Jätta vabastamata Heinar Vaarik, isikukood 36911095229, temale Lääne-Viru Maakohtu 20.04.2005 kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Heinar Vaarikule. Edasikaebamise kord. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1.Kohtuotsus. Lääne-Viru Maakohtu 20.04.2005 kohtuotsusega nr 1-175/05 karistati Heinar Vaarikut KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 2- aastase vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel 3päevase eelvangituse arvestamisega karistusaja hulka oli ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 alusel ei pööratud mõistetud vangitust täitmisele kui H.Vaarik kahe aastas ekatseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. 16 05 2007 kohtumäärusega nr 1-06-13005 pöörati vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Vangistuse kandmise algus 16.05.2007. Vangistuse tähtaja lõpp on 13.05.2009. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist, see on 13.05.2008.

2.Vangla iseloomustus. Heinar Vaarikul ei ole vanglas olnud distsiplinaarkaristusi.Vanglas töötades säilitas tööharjumused. Pikemaajaliste eesmärkide puudmine, negativistlik ellusuhtumine, tolerantsuse puudumine ja teiste süüdistamine oma probleemides on asjaolud, mis vähendavad toimetulekuvõimet ja suutlikkust oma elu ümber korraldada. Iseloomult on kergesti ärrituv ja ebaadekvaatse enesehinnanguga. Omab alkoholiprobleeme. 3.Kriminaalhooldusametniku seisukoht on, et Heinar Vaariku tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei saa nõustuda. Katseajal ei täitnud ta käitumiskontrolli nõudeid, jätkas õigusrikkumisi, oli probleeme alkoholiga. Võimaliku vabanemise korral puuduks tal elu- ja töökoht, puuduvad puuduvad usalduslikud suhted vabaduses viibivate isikutega. Tal on suur kriminaalse taustaga tutvusringkond. Vabaduses võivad tekkida probleemid maksevõlgnevuste tasumisega. 4.Süüdimõistetu Heinar Vaarik seletas, et kuriteod, mille eest ta süüdi mõisteti, on toime pandud 2004.aastal. Ta on järeldused teinud ja soovib hakata elama korralikult. Tal on suhted lähedastega ja koht, kuhu vabanedes elama asuda. Kindlasti leiab ta ka töökoha, seega on võimeline lahendama nii enese ülalpidamise kui võlanõuded. Lubas, et täidab katseajal käitumiskontrolli nõudeid täielikult. 5.Prokurör leidis, et . Heinar Vaarikut ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada: ta on 8 korral karistatud kriminaalkorras. Ta oli tingimisi vabastatud karistusest, kuid rikkus katseajaks pandud kontrollnõudeid ja saadetud seetõttu karistust kandma. Vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, sest reaalselt ei ole tal kohta, kuhu vabanedes elama asuda, ega töökohta. 6.Kohtu seisukoht. Heinar Vaarik kannab karistust tahtlikult toime pandud 2.astme kuritegude eest. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi 2.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldus- karistusajast 1/2 ärakandmine- on täidetud: seisuga 13.05.2008 on see kantud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Heinar Vaarik kannab käesoleval ajal karistust sissetungimisega avaliku varguse eest (KarS § 199 lg 2 p 4,5,8).Varem on LääneViru Maakohus karistanud teda varavastaste kuritegude eest järgmiselt: 11.02.1997.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,3, järgi vabadusekaotusega 5 kuud tingimisi 1 a 6 k katseajaga; 09.06.1999.a.otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aastasekatseajaga , 10.03.2000 määrusega saadetud mõistetud karistust kandma; 22.11.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi rahatrahviga 2024 krooni; 14.12.2000 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1,3, järgi 1 a 2 k vabadusekaotusega, KrK § 41 alusel liidetud 11.02.1997.a. otsusega mõistetud karistus osaliselt, lõplik karistus 1 a 3 k vabadusekaotust, KrK § 40 lg 3 alusel lõplikkaristus 9 kuud vangistust; 28 09 2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2, järgi lõpliku vangitusega 6 kuud 16 päeva; 16.04.2004 otsusega KarS § 200 lg 2 , § 275, § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 aastat. See annab alust arvata, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Vabanedes puuduks tal kindel elu- ja töökoht, mis võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Arvestades Heinar Vaariku isikuomadusi (põhjendamatult kõrge enesehinnang ) ja katseajal käitumiskontrolli tingimuste korduvaid rikkumisi, mis viisid tingimisi määratud vangistuse täitmisele pööramiseni, on tõenäoline selliste rikkumiste jätkumine vabaduses olles.