Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Põlva Maakohtu 16.10.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-194-03 tunnistati M. Kadak süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2002. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks loeti 6 aastat vangistust. M. Kadaku karistuse kandmise alguseks loeti 15.05.2002. a. Tartu Maakohtu 30.06.2006. a määrusega vabastati M. Kadak talle Põlva Maakohtu 16.10.2003. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 6 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi ennetähaegselt. M. Kadakul jäi Põlva Maakohtu 16.10.2003. a otsusega mõistetud karistusest ära kandmata 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva. Tartu Maakohtu 03.05.2007. a määrusega tühistati M. Kadaku vangistusest ennetähtaegne vabastamine ja pöörati täitmisele Põlva Maakohtu 16.10.2003. a otsusega M. Kadakule mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.07.2007. a ja lõppeb 15.05.2009. a. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 3 alusel oli kinnipeetav vähemalt kuus kuud karistusajast ära kandnud alates 13.01.2008. a. M. Kadakut on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral:
29.10.1992. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel 1 aasta pikkuse tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta pikkuse katseajaga;
29.01.1996. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 alusel rahatrahviga 750 krooni;
03.05.2000. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2 ning KrK § 203 alusel rahatrahviga 2 911 krooni;
26.02.2001. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 alusel 10 päeva pikkuse arestiga;
18.06.2002. a Tartu Ringkonnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 4 ning KrK § 15 lg 2 alusel 6 aasta pikkuse vabadusekaotusega. Väärteokorras on M. Kadakut varem karistatud kolmel korral. Kriminaalhooldaja leiab, et M. Kadak tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M. Kadak seletas kohtus, et vabanemisel on tal plaanis töökoht otsida. Algul läheb ta elama vanemate juurde, hiljem tahab oma elamist saada. Kuna on alkoholiga probleemid, siis soovib ta meditsiinilist abi otsida, et väljas hakkama saada. Korra on teda vabastatud ennetähtaegselt, nüüd ta teab täpselt, mida peab tegema. Prokurör ei nõustu M. Kadaku ennetähtaegse vabastamisega, kuna talle on üks kord antud võimalus, kuid karistus pöörati uuesti täitmisele, sest ta ei täitnud katseaja tingimusi. Olukord ei ole muutunud. Kaitsja leidis, et M. Kadak tuleks karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Vangla iseloomustus on tema suhtes positiivne, pole distsiplinaarrikkumisi. M. Kadak lõpetas vanglas

Kohtuniku seisukoht M. Kadakule Põlva Maakohtu 16.10.2003. a otsusega mõistetud karistus liideti Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2002. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu eelnimetatud otsusega tunnistati M. Kadak süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 4 ning KrK § 15 lg 2 alusel, mis KrK § 72 lg 2 kohaselt oli esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. M. Kadak oli enne vangistuse ennetähtaegse vabastamise tühistamist ja täitmisele pööramist Põlva Maakohtu 16.10.2003. a otsusega karistuseks mõistetud 6 aasta pikkusest vangistusest ära kandnud 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva. Seega oli M. Kadak mõistetud karistusajast juba kaks kolmandikku ära kandnud. Käesoleval juhul tuleb kohaldamisele VangS § 76 lg 3 sätestatud kuue kuu pikkune tähtaeg. Vastasel juhul võib kujuneda olukord, kus süüdimõistetul tekiks võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks juba ärakandmata karistuse täitmisele pööramise hetkest, mis aga ei oleks mõistlik ja kooskõlas karistuse määramise preventiivsete eesmärkidega. M. Kadak oli § 76 lg 3 alusel vähemalt kuus kuud karistusajast ära kandnud alates 13.01.2008. a. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M. Kadak on kriminaalkorras varem karistatud viiel korral. Ta vabastati ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, kuid tal ei õnnestunud katseaega edukalt läbida, ta rikkus kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. See näitab, et M. Kadakule anti võimalus ennast parandada ja õiguskuulekat elu elada, kuid vaatamata sellele otsustas ta valida teise tee, mistõttu kohtu arvates ei ole M. Kadak oma käitumisega väljendanud tahet ennast muuta. M. Kadaku edaspidise seaduskuuleka käitumise seab tõsiselt kahtluse alla ka asjaolu, et ta ei ilmunud kohtu poolt ette nähtud tähtajaks, s.o 05.06.2007. a, vanglasse karistust kandma (II osa tlk 2), mistõttu tuli kohaldada M. Kadaku suhtes sundtoomist (II osa tlk 2). Kohus leiab, et M. Kadaku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole antud juhul otstarbekas, sest kohus on veendumusel, et M. Kadaku puhul on tegemist isikuga, kes ei ole võimeline pärast tähtajalist vabanemist täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja käituma seaduskuulekalt.

Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb M. Kadakult KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.