Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.aprill 2008.a. Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-08-3799
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
Z.L süüdistus KarS § 263 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm
Süüdistatav
Z.L
Kaitsja
elukoht: XXXXXXXX X, isikukood: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral kokkuleppel advokaat Valli Murde
Tõlk
Alla Lašmanova
Süüdi tunnistada Z.L KarS § 263 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.L ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Z.L kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Kuriteoga on tekitatud moraalne kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 krooni; KrMS § 175 lg. 1 p. 5 alusel kaitsjale toimiku koopia kulu 51,10 krooni.. Asitõendid: pneomorelv Beretta koos suruõhuballoonide ja õhupüssikuulidega konfiskeerida KarS § 83 lg. 1 alusel. Karistus: KarS § 263 p. 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.L-ile karistuseks 1 aastase ja 4 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg. 1 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.L ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Z.L, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Z.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.L süüdi tunnistada KarS § 263 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendi konfiskeerimise osas KarS § 83. Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine (1) Kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses 21.06.2007.a. kriminaalasjas nr 3-1-1-27-07 märkinud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kuriteo toimepanemise vahend, so pneumorelv Beretta koos 5 suruõhuballooni ja 76 õhupüssikuuliga, millised asuvad Lõuna Politseiprefektuuri relvahoidlas, on ühiskondlikku julgeolekut ohustavad esemed, mida võidakse edaspidi kasutada õigusvastaste tegude toimepanemise vahendina ja kuuluvad seega konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise
korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista kannatanule väljamaksmisele kuuluva sõidukulu summas 450.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu summas 51,10 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 145.- krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.