Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-4462
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
Antonina Muravjova
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Tatjana Tamm
Süüdistatav
K.F elukoht: XXXXX XX-X, isikukood: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, väärteokorras 5 korda, tõkend: vahistamine kohaldatud 15.12.2007, kahtlustatavana kinni peetud 14.12.2007. vandeadvokaat Sirje Must
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.F KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub K.F-i poolt kohesele ärakandmisele 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda K.F-i 10-kuulise vangistuse alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14. detsember 2007. a.
Ülejäänud karistuse osa – 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.F ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Süüdistus K.F süüdistatakse selles, et tema 14.12.2007. a kella 19.30 ajal Tartus Riia 1 asuvas Tartu Kaubamaja kauplusest Sportland võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuus Nike T-särki väärtusega koguväärtusega 4290 krooni, pannes need isevalmistatud fooliumkotti ning seejärel lahkus poest. Turvaväravate signalisatsiooni käivitumisel hakkas K.F kiirel sammul kõndima Kaubamaja eskalaatori poole ja talle jooksis järgi Sportlandi klienditeenindaja K.T., kes jõudis eskalaatorite juures K.F-ile järele. K. T ütles S.
Pokatajevile eesti keeles, et mees tagasi tuleks, kuna poeväravatest väljumisel ta piiksus. Seda kuuldes pöördus K.F K.T. poole ja tegi näo nagu ei saaks ta klienditeenindajast aru, pööras taas ümber ja jooksis Kaubamaja esimesele korrusele ja sealt edasi Kaubamaja välisustest välja. K.F-ile järgnes esimesel korrusel olnud turvatöötaja A.M. ja tema taga Kaubamaja Sportlandi poe juhataja M.J. K.F kasutas varguse lõpuleviimiseks vägivalda, mis seisnes Tartu Kaubamaja turvatöötaja A.M. löömises peaga vastu A. M ülahuult ajal, mil A. M üritas K.F varguse eest Tartu Kaubamaja kõrval asuvas pargis kinni pidada. Rüselust pealt näinud inimeste ja Sportlandi juhataja M.J. abiga hoiti rabelevat K.F kinni, kuni saabusid appi veel kaks turvameest ja seejärel toimetati K.F Tartu Kaubamaja turvaruumi. Kuus Nike T-särki tagastati kahjustamata Sportlandi poele. Seega K.F pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 200 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.F-ile karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele süüdistatava poolt 10 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates K.F-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 14.12.2007. a. Ülejäänud vangistuse osa – 1 aasta 5 kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 5038.60 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.