Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon L.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 13.10.2007. a õhtul kella 23.00 paiku Tartus Lai 28 asuva maja hoovis tungis eelneval kokkuleppel grupis koos U.T-ga kallale E.S. ja peksid teda rusikate, jalgade ja puukaikaga pea ja keha piirkonda ning võtsid seejärel kannatanult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Nokia 3310 väärtusega 450 krooni koos Simpel kõnekaardiga väärtusega 150 krooni, sularaha 500 krooni, pensionitunnistuse, Hansapanga deebetkaardi ja Hansapanga krediitkaardi E.S. nimele, hingamisballooni Atrovent väärtusega 127 krooni, käekella Rolex väärtusega 3800 krooni ja sinist värvi spordikoti väärtusega 210 krooni, milles olid luup väärtusega 12 krooni, ravimid koguväärtusega 1205 krooni, käärid väärtusega 10 krooni, kleeplint väärtusega 6 krooni ja peenraha 8 krooni, millega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 6328 krooni ja põhjustati füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Seega pani L.U toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupi poolt. L.U süüdistatakse veel selles, et tema 04.11.2007. a kella 18.30 paiku, olles lahkunud R.L. elukohast Tartus X asuvast korterist koos R.L. elukaaslase S.T. ja kõndinud viimasega Võru ja Era tänava nurgani, märkas, et R.L. järgneb neile, misjärel läks R.L. juurde ja lõi viimasele ühe korra noaga kõhtu, põhjustades sellise tegevusega R.L. füüsilist valu ja kõhu eesseinal alakõhus vasakul 0,5 cm pikkuse torkehaava. Seega pani L.U toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. U.T süüdistatakse selles, et tema 13.10.2007. a õhtul kella 23.00 paiku Tartus Lai 28 asuva maja hoovis tungis eelneval kokkuleppel grupis koos L.U-ga kallale E.S. ja peksid teda rusikate, jalgade ja puukaikaga pea ja keha piirkonda ning võtsid seejärel kannatanult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Nokia 3310 väärtusega 450 krooni koos Simpel kõnekaardiga väärtusega 150 krooni, sularaha 500 krooni, pensionitunnistuse, Hansapanga deebetkaardi ja Hansapanga krediitkaardi E.S. nimele,

hingamisballooni Atrovent väärtusega 127 krooni, käekella Rolex väärtusega 3800 krooni ja sinist värvi spordikoti väärtusega 210 krooni, milles olid luup väärtusega 12 krooni, ravimid koguväärtusega 1205 krooni, käärid väärtusega 10 krooni, kleeplint väärtusega 6 krooni ja peenraha 8 krooni, millega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 6328 krooni ja põhjustati füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Seega pani U.T toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.U-le karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.U-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendada mõistetud karistust L.U-le 18.06.2007. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.U eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 05.11.2007. a. KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.T-le karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.T 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja § 121 ning U.T KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud E.S. 6328 krooni nõudes. L.U ja U.T on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2). Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Samuti on menetluskuludeks süüdistatavate kaitsjatele makstud tasud – L.U kaitsjale 7103.01 krooni ja U.T kaitsjale 2642.61 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on U.T-ga seotud menetluskuluks veel kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 3560 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus on seisukohal, et osa U.T ja L.U menetluskuludest, s.o kaitsjatasu, ekspertiisitasu ja osa sundrahast tuleb jätta riigi kanda. Tulenevalt nende varalisest seisundist käib kõigi menetluskulude hüvitamine süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. U.T on 80% töövõimetu, tema ainsaks sissetulekuks on pension 1500 krooni kuus. L.U on vähese haridusega, mistõttu töö leidmine ja enda elatamine on raske.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.