Kohtulahend

Tartu Maakohtu 14.03.2007.a määrusega vabastati Jaak Kimmel vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus 27.03.2007.a. 06.07.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Jaak Kimmeli kohta ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.01.2008.a määrusega pöörati Jaak Kimmelile Tartu Maakohtu 29.06.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.12.2007.a ja lõpeb 16.06.2008.a. 1/2 karistusajast oli kantud kandmata osa täitmisele asumise päevaks 24.12.2007.a. Jaak Kimmel on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 18.08.1994.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 300 krooni; 2) 29.09.2005.a Järva Maakohtu poolt KarS §§ 356 lg 1, 68 alusel 5 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat, pööratud täitmisele Jõgeva Maakohtu 06.06.2006 a määrusega; 3) 01.11.2005.a Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1, § 209 lg 1 alusel 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Jaak Kimmel seletas kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegset vabastamist ja soovib karistuse täielikult ära kanda. Kriminaalhooldusel ei olnud tal võimalik täita registreerimiskohustust, sest tema töökohad olid erinevates piirkondades ja ei jõudnud tähtajaks registreerima. Elukohaks peaks tal olema elukaaslase elukoht Sulustvere külas, Põltsamaa vallas. Prokurör ei toeta Jaak Kimmeli tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei soovi Jaak Kimmel ennetähtaegselt vangistusest vabaneda seoses kandmata jäänud karistuse pikkusega. Vangla materjalidest nähtub, et Jaak Kimmelit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses olemas väidetavalt elukoht Tallinnas. Kinnipeetav soovib jätkata töötamist Merko Ehituses. Kinnipeetava sõnul omab hagisid u 120 000 krooni suuruses summas. Ohustatust ja riskikäitumist võivad suurendada alkoholi tarbimine, ja suured rahalised kohustused. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Jaak Kimmeli ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht ja lähedaste toetus. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on kindla elu- ja töökoha puudumine, alkoholi tarvitamine, vanemakohustuste täitmata jätmine, hoolimatu elustiil ja korduv karistatus. Eeltoodu põhjal peab kriminaalhooldusametnik uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks ja leiab, et Jaak Kimmeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jaak Kimmeli tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Karistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine ei sõltu kinnipeetava tahtest. Kriminaalhooldusametnik ei kinnita Jaak Kimmeli elukohta Põltsamaa vallas. Ka ettekande on teinud teise piirkonna, Tallinna piirkonna kriminaalhooldusametnik. Kindla elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik, sest kontrollnõuetest tulenevalt on hooldusalune kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Nendel asjaoludel ei ole ennetähtaegne vabastamine võimalik. Ka peab kriminaalhooldusametnik uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Uutest kuritegudest hoidumine sõltub Jaak Kimmelist endast. Toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus tuleb tal ära kanda. Ene Muts Kohtunik