Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.aprill 2008.a. Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-08-4787
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
H.B (H.B) süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
H.B
Kaitsja
elukoht: XXXXX X-X; isikukood: XXX; tõkendelukohast lahkumise keeld; varem karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud 5-l korral; Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint
Süüdi tunnistada H.B KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.B ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on H.B kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ettekujutuse, mis seisnes selles, et ta lubas odavalt soetada autole kollektori, mille tulemusel sai S.T. 800.- krooni. Mõned päevad hiljem Tartus, Pintsli tänavas lõi H.B S.T. tegelikest asjaoludes teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et lubas osta autoremondiks vajalikke varuosasid, mille tulemusel sai S.T. 2500.- krooni. Samal perioodil jätkuvalt lõi S.T. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et küsis S.T. autoremondi kulude katteks 700.- krooni ja mõned päevad hiljem 500.- krooni, kuid jättis ettekavatsetult oma lubadused täitmata ning saadud raha kokku 5000.- krooni omastas. Sellega pani H.B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu K.J. ja S.T. avaldasid, et jätavad karistuse kohtu otsustada. K.J. soovib esitada H.B vastu tsiviilhagi summas 7 975.- (seitse tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni. S.T. soovib esitada H.B vastu tsiviilhagi summas 5 000.- (viis tuhat) krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulist vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui H.B ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et H.B, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele on alus H.B süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kohus on seisukohal, et K.J. tsiviilhagi summas 7 975.- krooni ja S.T. tsiviilhagi summas 5 000.krooni on põhjendatud, tõendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju
hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista määratud kaitsjatele riigi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 787,70 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.