Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-1917
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Alar Häidberg
Süüdistatav
I.E elukoht: XXXX XX XX, isikukood: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.E KarS § 2 6 6 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustavana kinnipidamise aeg 31.01-01.02.2008, so 2 päeva, I.E poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3,4 alusel asendada 28-päevane vangistus 56 (viiskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. I.E üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 3 (kolm) kuud.
Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.E kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon I.E süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 14.-16.09.2007.a Tartumaal, X kinnistul tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, juhiukse klaasi lõhkumise teel M.M. kuuluvasse sõidukisse Ford Mondeo reg. nr XXX XXX. Sellega pani I.E toime KarS § 266 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise. Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 2 66 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3,4 asendada vangistus 56 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kolm kuud. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud M.M. 950 krooni nõudes. I.E on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine tulenevalt varalisest seisundist käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. I.E on 19-aastane põhiharidusega noormees, kellel töökoha leidmine hariduse puudumisest ning ka elukoha asukohast tulenevalt on raskendatud. Ta on isa ülalpidamisel, kes elatub samuti juhutöödest, ema on surnud. Eeltoodud põhjustel peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ja 2/3 sundrahast riigi kanda.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.