Ärakiri Kohtuasi nr 1-07-7353
Eesti Vabariigi nimel
K L eeluurimisel antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta oli kogu aeg koos G.K-ga ja viimane ei käinud F maja hoovis, oma viieminutilisest ärakäimisest ta eeluurimisel rääkinud pole. Oma ütluste vastuolulisust ta veenvalt põhjendada ei oska. Asitõendi- mobiiltelefoni Siemens C62 vaatlusprotokollist ja sinna juurde kuuluvatest fototabelitest nähtub, et telefoni displei on katki, telefoni vasakul küljel kaks tugevat kriimu ja telefoni ülemine tagumine osa ei kinnitu Kohus leiab, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu G.K tegevuses on kohtus usaldusväärselt tõendamist leidnud kannatanu I. F ja tunnistaja V. F ütlustega selle kohta, et G.K kutsumata külalisena F hoovi tuli ja I F ründas. I F ütlustest nähtub, et löömise ja juustest rebimisega tekitas G.K talle valu. Kohtualust süüstavaid ütlusi on andnud ka tunnistaja K. M, kes väljakutse saanud politseitöötajana sündmuskohal konflikti toimumise tuvastas. Tunnistaja K. L ütlused ei kinnita ega lükka ümber süüdistuse väidet kuna tema ütlused on vastuolulised ja kohtus antud ütluste kohaselt ei saanudki ta näha kõike xxxx maja juures toimunut kuna käis sealt vahepeal ära. Kohus ei pea usaldusväärseiks kohtualuse ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolus ülalnimetatud tõenditega millede usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda. Riigikohtu lahendis 3-1-1-74-05 märgitakse, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks G.K ütlusi selle kohta, et ta öisel ajal peale telefoni teel suheteklaarimist V. F läks xxxx linna suitsu otsima ja ta auto mootor suri välja just V ja I F elamu vahetus läheduses. Olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et G.K läks xxxx suhetes V. F tekkinud probleeme lahendama, ta oli ärritunud ja alkoholijoobes ja ründas tema sisenemist takistanud I. F. .Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. KarS § 121 sätestab, et kehaline väärkohtlemine on teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või muu valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuslikult ei ole selline, et võiks põhjustada tervisekahjustuse. Selliseks kohtlemiseks võib olla löömine, peksmine ja juustest kiskumine. Kehaline väärkohtlemine moodustab antud süüteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, s.o. füüsilist valutunnet. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et kohtualune tekitas talle füüsilist valu. Füüsilise valu tekitamise tulemused ei pea ilmnema vigastustena, mis oleksid ka teistele nähtavad. Samas on kannatanu ütlused usutavad kuna G.K poolt toimepandud teod-rusikaga korduv pähe löömine ja juustest rebimine- on juba olemuslikult valutekitavad. Subjektiivsest küljest eeldab § 121 koosseis tahtlust, süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et G.K, lüües teist inimest ning kiskudes teda juustest, sai aru, et need teod on valutekitavad, et ta pani need teod toime sooviga valu tekitada ja seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. G.K tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. I F on esitanud tsiviilhagi seoses G.K poolt mobiiltelefoni kasutamiskõlbmatuks muutmisega summas 1300 krooni ja rüseluse käigus kaduma läinud kuldkõrvarõnga maksumusega 500 krooni, kokku summas 1800 krooni. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kuna käesolevas
kohtuotsuses on tuvastatud G.K süü I F varalise kahju tekitamises, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja tekitatud kahju temalt välja mõista. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. G.K vastutust raskendavad ning kergendavad asjaolud puuduvad. G.K on varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust ja asjaolu, et ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et G.K on teinud ära antud kriminaalasjas menetluse lõpetamisel kohustusena määratud 40 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et G.K suhtes tuleb kohaldada rahalist karistust kuna vangistuse määramine pole tema süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 311-319; 175 lg1 p 4,9; 179 lg1 p 2; 180 lg1 kohus otsustas: G.K süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o. summas 3000,00 (kolm tuhat,00) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /G.K , 1-07-7353, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista G.K-lt kohtukulud: 1) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 5496,44 (viis tuhat nelisada üheksakümmend kuus, 44 sh käibemaks 18%) krooni ja sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis,00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: /G.K, 1-07-7353, kohtukulu; G.K, 1-07-7353, sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista G.K-lt kannatanu I F (arveldusarve xxxx Hansapank) kasuks 1800,00 (üks tuhat kaheksasada, 00) krooni tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Asitõendid –mobiiltelefon Siemens, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
T. Kullerkupp L. Herne
Viru Ringkonnakohtu 7. mai 2008. a. kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 27. märtsi 2008. a. otsus G.K süüdimõistmises KarS § 121 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2008. a. Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti G.K kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro kassatsioon menetlusse võtmata. Nooremreferent
L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.