Kriminaalasi nr 1-08-2045
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27 märtsil 2008. a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
Kriminaalasja number
1-08-2045
Kohtunik
Kaie Uusen
Istungisekretär
Natalia Mark
Tõlk
Alla Lašmanova
Kriminaalasi Prokurör
Süüdimõistetu Valeri Kuznetsovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks Margit Pärn
Süüdimõistetu
Valeri Kuznetsov Isikukood: 37506282733; käesoleval ajal asukoht: Tartu Vangla.
Kaitsja
Anne Vissak
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
Jätta vabastamata Valeri Kuznetsov (isikukood: 37506282733) temale Tartu Maakohtu 16. aprilli 2001. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista Valeri Kuznetsovilt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse 330.40 krooni kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument
tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Põhjendused Valeri Kuznetsov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.04.2001. a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ta talle mõisteti karistuseks 2 aastat vabaduskaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti karistusega osaliselt Tartu Maakohtu 22.10.1999. a. otsusega mõistetud kandmata karistuse osa ning lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 3 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 16.04.2001. a. Harju Maakohtu 27.09.2005. a. määrusega vabastati Valeri Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Maakohtus oma 15.10.2007. a. määrusega pööras karistuse kandmata osa aga täitmisele, kuna Valeri Kuznetsov ei täitnud kontrollnõudeid, s.o ei elanud kindlaksmääratud kohas ega ilmunud registreerimisele. Karistuse kandmise aega hakati arvestama alates 09.10.2007. a. Tema karistusaeg lõppeb 15.07.2009. a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on ta käesolevaks ajaks ära kandnud üle 2/3 talle mõistetud karistusest. Valeri Kuznetsov on varem kriminaalkorras karistatud:
ole mõistnud, millised asjaolud on teda korduva karistatuseni viinud ega oska seetõttu probleeme lahendada. Tema motivatsioon elada õiguskuulekalt on küsitav ja tema eesmärgid edaspidiseks eluks on ebamäärased. Valeri Kuznetsovi vabanemisel on oht, et ta hakkab toime pandema varavastaseid kuritegusid ning risk on kõrge suurem alkoholi tarvitamise ja rahapuuduse korral. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Valeri Kuznetsovi ennetähtaegselt vanglast vabastamisega. Kinnipeetaval on vabaduses küll toetav sotsiaalne võrgustik, kuid vangla ettekandest nähtuvalt on selle võrgustiku toetav iseloom küsitav. Uue kuriteo riskifaktoritena näeb hooldaja alkoholi tarvitamist, mõjutatavust teiste isikute poolt, suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, töötust, tegevusetust, majanduslikku olukorda. Kohtuistungil Valeri Kuznetsov lubas täita kõiki kriminaalhooldusnõudeid ja leidis ,et nüüd enam ei korda tehtud vigu . Kaitsja leidis ,et süüdimõistetu võiks vabastada ennetähtaegselt vanglast kuna tal on kindel elukoht ja ta saaks asuda tööle. Ta on aru saanud oma senisest käitumisest. Prokurör ei toetanud Valeri Kuznetsovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kohtunik, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Valeri Kuznetsovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine tema kriminaalhooldusele allutamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuigi KarS § 76 lg 2 p 2 järgi on formaalne alus selleks olemas. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valeri Kuznetsovi karistatuse õiendist nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Sooritatud kuriteod on valdavalt olnud varavastased ning toime pandud enda majandusliku heaolu tõstmiseks. Kohus on 2005. a. andnud talle võimaluse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabaneda, kuid kinnipeetav ei täitnud kontrollnõudeid nõuetekohaselt ta kuulutati tagaotsitavaks ning tabamisel pöörati kandmata karistus täitmisele. Sellega näitas ta üles oskamatust ja soovimatust oma karistuse kandmiseks vabaduses ning ükskõiksust talle kehtestatud reeglite suhtes. Samuti võtab kohus arvesse ,et süüdimõistetul puudub tegelikult reaalne koht kuhu asuda tööle. Ta esitas kohtule vaid oletuslikud kohad ,kus ta saaks töötada ,omamata selleks ise mingit reaalset ettekujutust. Samuti ei ole väga reaalne ,et ta asub elama oma venna ja tema abikaasa juurde ühetoalisse korterisse peale vabanemist.
Kohus hindab positiivseks küll kinnipeetava soovi tööle asuda, kuid siinjuures tuleb arvestada, et pikaajalist töökogemuse omamist ühel töökohal tal ei ole ning et perekonnaliikmed, kes teda toetavad ja kelle juurde ta elama läheks, on ise kriminaalse minevikuga ning kuritegusid on toime pandud ka koos. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, Valeri Kuznetsovi vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.