1-07-7804
Kohus
18. märts 2008, Tartu
Otsuse tegemise aeg ja koht
1-07-7804 (07260100537)
Kriminaalasja number
Aarne Sarjas, Ago Kutsar, Mati Kartau
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Apelleeritud
Margit Mägi M.M. süüdistus KarS §-de 274 lg 1 ja 275 järgi Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2008 otsus
kohtuotsus
süüdistatava M.M. kaitsja Anne Tammer
Apellatsiooni esitaja
Tatjana Tamm M.M.
Prokurör Süüdistatav
elukoht: XXX X-XX, isikukood: 48212162735, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Anne Tammer. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 21.
Kaitsja
jaanuar 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-7804 muutmata
ja apellatsioon rahuldamata.
Tartu Ringkonnakohus
Edasikaebamise kord
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. märtsist 2008. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 8. aprillist 2008. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni
Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 9. aprillist 2008.
Esimese astme astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2008 otsusega mõisteti M.M. süüdi ja karistati KarS § 274 lg 1 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni, ja KarS § 275 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni. Maakohus arutas M.M. KarS § 274 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 8. veebruaril 2007 kella 02.20 ajal Tartus Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas" ees tänaval üritas kinnipidamise ajal küünarnuki ja jalgadega lüüa oma tööülesandeid täitvat Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse konstaablit I.O. ning hammustas konstaabel I.O. paremat käsivart läbi jope varruka, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema küünarvarre hammustushaava. Samuti arutas maakohus M.M. KarS § 275 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 8. veebruaril 2007 alates politsei saabumisest kella 02.20 ajal kuni Tartu Arestimajja toimetamiseni kell 03.10 Tartus Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas" ees tänaval ja viibides politseiautos solvas oma ametikohustusi täitvaid Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse politseikonstaableid I.O. ja J.J. ebatsensuursete sõnadega, sõimates neid „urodideks" ja „jobudeks", nimetades politseiametnikke korrumpeerunuteks, ebaausateks, ebaadekvaatseteks politseinikeks, kes teevad kurjategijatega koostööd, samuti tehes märkusi nende nooruse ja kogenematuse kohta, solvates sellega nende au ja väärikust. M.M. ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kannatanu I.O. ütluste ja SA TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardiga nr 2172 tõendatud, et M.M. üritas lüüa I.O. käte ja jalgadega ning hammustas teda kinnipidamisel, millega pani toime vägivallateo võimuesindaja suhtes ametikohustuste täitmisel. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu oleks traumakaardil kirjeldatud vigastused saanud muul viisil, kui süüdistatava poolt hammustamise tagajärjel. I.O. kirjeldas, kuidas hammustamine tekitas talle teravat valu. Seega pani M.M. toime vägivallateo KarS § 121 tähenduses, kuna hammustamine on valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Samuti on kannatanute ütlustega tõendatud, et M.M. sõimas politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega (urod, jobu), nimetas neid ebakompetentseiks ja korrumpeerunuiks ning väitis, et nad teevad kurjategijatega koostööd. Mõlemad kannatanud tunnistasid, et süüdistatav kasutas nende suhtes süüdistuses kirjeldatud väljendeid, mis neid solvasid ja alandasid, kuna nad tegid ausalt oma tööd. Sellega solvas M.M. politseiametnike au ja väärikust, seejuures oli solvavate väljendite kasutamine süüdistatava poolt otseselt seotud politseiametnike ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsmisel. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §-de 274 lg 1 ja 275 järgi. M.M. pani kuriteod toime tahtlikult, kuna teadis, et hammustab politseinikku ning solvab kasutatud väljenditega politseinikke ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kannatanute ütlused selle kohta, et süüdistatav keeldus enne politseiametnike saabumist allumast turvameeste korraldustele ja ei järginud klubi eeskirju ning hakkas klubist väljatalutamisel politseinikele füüsiliselt vastu, on tõendatud tunnistajate A.P. , I.K. , I.S. , M.P. ja K K . ütlustega. Süüdistatava ütlused, et tema ei ole kannatanut hammustanud ega politseiametnikke solvanud süüdistuses esitatud väljenditega, on ümber lükatud kannatanu ütluste ja traumakaardiga. Samuti peab kohus ebausaldusväärseiks süüdistatava elukaaslase K.N. ütlusi, kes on huvitatud asja lahendamisest süüdistatava
kasuks. Süüdistatava ja tunnistaja K.N. ütluste ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et nad olid alkoholijoobes, mis on fikseeritud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollidega. Võrreldes süüdistatava ütlusi kannatanute ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav kirjeldab sündmusi ennastõigustavalt enda süüst vabastamise eesmärgil. Kannatanute ütlused haakuvad klubis tööl olnud tunnistajate ütlustega selle kohta, et süüdistatav hakkas füüsiliselt vastu nii teda korrale kutsunud turvameestele kui politseiametnikele. Kannatanud on kohtus andnud sisult ühesuguseid ütlusi, millistes ei ole alust kahelda, samuti on nende ütlused kooskõlas teiste tõenditega. Kohus ei nõustunud kaitsja väitega, et politseiametnike poolt süüdistatava arestimajja toimetamine ning jõu ja käeraudade kasutamine oli õigusvastane õigusliku aluse puudumise tõttu. M.M. fikseeriti arestimajja jõudes keskmine joove 0,78 mg/l. Asjaolu, et M.M. käitus nii klubis kui politsei saabudes klubi ees tänaval agressiivselt, mis väljendus nii turvameestele kui politseile füüsilises vastuhakkamises, on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütluste ning traumakaardiga. Olukorras, kus süüdistatav, olles alkoholijoobes, ei allunud korduvalt politseiametnike suulistele korraldustele, rikkus avalikku korda ja keeldus oma nime avaldamast, oli politseiametnikel politseiseaduse §-de 13 lg 1 p 1, 2; 152 lg 1, lg 3 p 1 alusel põhjendatud alus M.M. toimetamiseks arestimajja. Eelnimetatud asjaoludel oli politseiseaduse § 14 lg 6 p 6, lg 8 alusel õigustatud ka M.M. suhtes füüsilise jõu ja erivahendina käeraudade kasutamine. Kuna M.M. oli kinnipidamisel vägivaldne, üritades politseiametnikku käte ja jalgadega lüüa ning viimast hammustas, oli süüdistatava ohjeldamiseks füüsilise jõu ja käeraudade kohaldamine olukorda arvestades põhjendatud.
Apellatsioonis Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M.M. kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista M.M. õigeks. Apellatsiooni põhjendused:
suhtes käeraudu. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab haldusasjas nr 3-3-1-65-07, et erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise võimalused on ammendatud või sellised vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud.
võeti vabadus ebaseaduslikult. Puudub alus kahelda M.M. ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava ütlused ei ole vastuolus tunnistajate ütlustega. Kohus on jätnud tähelepanuta M.M. telefonikõned kell 2.19 ja 2.53 politseiprefektuuri juhtimiskeskusesse. Viimase salvestusest on kuulda, kuidas nuttev ja endast väljas M.M. palub abi ja kaitset politsei omavoli vastu ning seejärel politsei temalt telefoni käest ära võtab.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel, paludes apellatsiooni rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud materjale, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Apellatsioonis vaidlustati süüdistatava süüdimõistmine maakohtus uuritud tõendite ja järelduste osas ning sellest tulenevalt taotleti tõendite ümberhindamist ning M.M. suhtes õigeksmõistva kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus nõustub maaakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega süüdistatava süü tõendatuse osas. Samas ei nõustu ringkonnakohus juba maakohtus esitatud ja sisuliselt apellatsioonis korratud M.M. süü eitamisele rajatud kaitseversiooniga ning ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatava sellekohased vastuväited kriminaalasjas kogutud tõenditele rajanevalt igakülgselt uurinud ning need põhistatult ümberlükanud. Maakohtu poolt uuritud tõenditele rajanev otsuse motiveering on ringkonnakohtule veenev ja puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et M.M. poolt politseitöötajate I.O. ja J.J. suhtes sõnade "urod", "jobu" ja väljendite korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - kasutamine on kriminaalasjas tõendamist leidnud eelkõige kannatanute ütlustega, kes on kohtuistungil kinnitanud, et M.M. kasutas nende suhtes väljendeid, millised on kirjas talle esitatud süüdistuses. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistajate taolistes järjekindlates ja ühetaolistes ütlustes. Ringkonnakohtu jaoks suurendab kannatanute ütluste usaldusväärsust asjaolu, et juba varasemalt, enne politseitöötajate jõudmist ööklubisse "Maasikas", oli M.M. käitumine agressiivne. Nii on kõik ööklubi "Maasikas" töötajad, kes 8. veebruaril 2007 M.M. uga ööklubis pärast konflikti puhkemist kokku puutusid, kinnitanud, et süüdistatav oli agressiivne ning solvas neid juba enne politseitöötajate ilmumist (tunnistajad A.P. ,
Arvestades M.M. käitumist 8. veebruaril 2007 ööklubis "Maasikas" (M.M. agressiivsus, tema poolsed solvangud ööklubi "Maasikas" personali suhtes), on igati usutav, et pärast konflikti puhkemist tema ja politseitöötajate vahel kasutas ta politseitöötajate suhtes solvavaid sõnu ja väljendeid, mida viimased on ka kohtuistungil kinnitanud. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava kaitsja väitega nagu ei oleks sõnad "urod", "jobu" ja politseitöötajate suhtes kasutatud väljendid - korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - solvavad, sest need ei ole oma vormilt ebasündsad. Ringkonnakohus leiab, et ebasünnis vorm ei tähenda vaid vulgraasete väljendite kasutamist teise isiku suhtes, vaid see hõlmab ka oma sisult negatiivseid või halvustavaid väljendeid, mis ei ole esitatud vulgaarses vormis. Kahtlemata on sõna "urod" - värdjas, ebard, soerd - vulgaarne ning taolise sõna kasutamine teise isiku suhtues teda halvustav ja seega ka solvav. Asjaolu, et M.M. ei oska vene keelt ja seetõttu ei saanud ta aru, mida nimetatud sõna tähendab, ei ole tõsiseltvõetav, sest kasutades nimetatud sõna koos teiste poltseitöötajaid halvustavate eesti keelsete väljenditega, pidi ta vähemalt möönma, et ka sõna "urod" on solvav.
Ringkonnakohtu arvates ei ole sõna "jobu" ja väljendid - korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - iseenesest tõepoolest vulgaarsed, kuid oma sisult negatiivsed ning politseinike suhtes kasutatutena nende tegvust selgelt halvustavad. Seejuures puudus M.M. igasugune alus arvata, et tegemist on korumpeerunud, ebaausate, ebaadekvaatsete politseinikega, kes teevad koostööd kurjategijatega. Seega kohtles M.M. politseitöötajaid avalikus suhtlussituatsioonis halvustavalt ja seega ka ebasündsalt. End solvatuna tundmist on kinnitanud ka kannatanud I.O. ja J J . . Kuivõrd M.M. kasutas politseitöötajate suhtes solvavaid väljendeid situatsioonis, mil viimased täitsid oma ametikohustusi (viibisid väljakutse alusel tekkinud konflikti lahendamiseks sündmuskohal), siis leiab ringkonnakohus, et M.M. käitumises esineb KarS § 275 ettenähtud kuriteokoosseis. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väitega, et M.M. tuleb KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos õiges mõista seetõttu, et politseinikud I.O. ja J.J. ei käitunud 8. veebruaril 2007 ööklubis „Maasikas" oma töökohustuste täitmisel seaduslikult. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et 8. veebruaril 2007 pöördus ööklubi „Maasikas" turvatöötajate A.P. ja I.K. i poole ööklubi külastaja, teatades, et klubi meeste WC-s viibib naisterahvas, kes keeldub sealt lahkumast. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt sisenes ta meeste WC-sse ning nägi seal naisterahvast, kelleks osutus M.M. . Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt keeldus M.M. WC-st lahkumast, kuid vaatamata M.M. keeldumisele talutas ta naise WC-st välja. Pärast väljatalutamist kasutas M.M. tema ja teise turvatöötaja I.K. i suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning vaatamata nende keelule jooksis tagasi meeste WC-sse. Seejärel sisenesid A.P. ja I.K. i kahekesi meeste WCsse ning toimetasid taaskord M.M. sealt välja ning vaatamata süüdistatava püüdlustetele naasta WC-sse, takistasid nad teda kolmandat korda WC-sse sisenemast. Ööklubi „Maasikas" turvatöötajate ja vahetuse vanema ütluste kohaselt rikkus M.M. oma taolise käitumisega ööklubi kodukorra reegleid ning seetõttu palusid nad M.M. ööklubist lahkuda, mida viimane aga keeldus tegemast. Seejuures oli M.M. agressiivne ning solvas nii turvatöötajaid kui ka vahetuse vanemat I.S. t. Leides, et ööklubi töötajate nõudmine tema lahkumiseks on teda ahistav, kutsus M.M. sündmuskohale politseitöötajad. Politseitöötajate I.O. ja J.J. ütluste kohaselt vestlesid nad nii sündmuskohal olnud M.M. uga kui ka ööklubi töötajatega. Vestlusest ööklubi töötajatega selgus politseitöötajatele, et M.M. oli oma käitumisega häirinud klubikülastajate rahu (viibides korduvalt meeste WC-s) ning seetõttu palusid ka politseitöötajad tal ööklubist lahkuda, millest M.M. aga keeldus. Politseitöötajate I.O. ja J.J. ütluste kohaselt selgitasid nad sündmuskohale jõudes esmalt M.M. ule, et kuna ta on klubi reegleid rikkunud, siis peab ta vastavalt kodukorrale ööklubist lahkuma. M.M. keeldus seda tegemast. Kuivõrd M.M. keeldus klubist lahkumast ja kuna oli alus eeldada, et M.M. on toime pannud korrarikkumise, siis soovisid politseitöötajad kindlaks teha M.M. isiku. M.M. keeldus neile oma nime ütlemast isegi pärast seda, kui nad olid talle selgitanud, et keeldumise korral on neil õigus toimetada ta arestimajja. Kuna M.M. nende seaduslikule korralduse vaatamata oma isikut ei tuvastanud, otsustasid politseitöötajad tema isiku kindlakstegemiseks M.M. u, kui potentsiaalse korrarikkuja, toimetada arestimajja. Võttes M.M. käte alt kinni eskortisid nad M.M. politseiauto juurde. M.M. keeldus autosse istumast. I.O. ütluste kohaselt, kes otseselt püüdis M.M. ut autosse paigutada, rabeles M.M. talle vastu ning püüdis teda lüüa jala ja küünarnukiga. Rabelemise käigus hammustas M.M. I.O. parema käe küünarvarrest ja hammustusest tingituna tundis ta teravat valu küünarvarres Politseiseaduse § 3 kohaselt tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piirides. Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 kohaselt on politsei kohustatud tagama korra avalikes kohtades: õigusrikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed. Nimetatud seaduse § 13 lg 1 p 2 kohaselt on politseil õigus ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema
isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtlustuse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus M.M. oli oma viibimisega meeste WC-s häirinud ööklubi külastajaid ja keeldunud täitmast klubitöötajate õigustatud nõudmist lahkuda ööklubist, oli Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 tulenevalt politseitöötajate poolne nõudmine M.M. lahkumiseks ööklubist, igati õigustatud. Ringkonnakohtu arvates oli seaduslik ka politseitöötajate poolt M.M. isiku tuvastamiseks esitatud nõudmised, sest politseitöötajatel oli alus kahtlustada M.M. ut õiguskorra rikkumises. Kuivõrd M.M. keeldus politseitöötajatele oma isikuandmeid avaldamast, siis oli politseitöötajatel, lähtudes Politseiseaduse § 13 lg 1 p 2, seaduslik alus tema toimetamiseks politsei ametiruumi. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.M. ööklubist väljaeskortimisel ja tema toimetamisel arestimajja, käitusid politseitöötajad Politseiseadusest lähtuvalt, seega seaduslikult. Kuivõrd M.M. kasutas I.O. suhtes vägivalda (tekitas hammustamisega I.O. le valu) ajal, mil viimane täitis oma ametikohustusi, siis esineb M.M. käitumises KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis.
Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaart ebausaldusväärne, sest kohtuotsusest ei selgu kuidas tegi kohus kindlaks traumakaardile märgitud I.O. vigastuse ladinakeelse vaste eesti keelde. Samuti on kokkulangevad I.O. vigastuse fikseerimise kellaaeg traumakaardil I.O. tegevusega M.M. paigutamisel arestikambrisse kainenemisele ning seega ei saanud I.O. viibida kahes kohas korraga. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardi nr 2172 esimesel lehel on tõepoolest I.O. vigastuse diagnoos toodud ladina keeles. Traumakaardi teisel lehel on aga esitatud I.O. vigastuse kirjeldus, millest nähtub, et tal esinevad hammustuse jäljed paremal küünarvarrel. Ringkonnakohtu istungil esitas prokurör Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi osakonnajuhataja I. Drikiti õiendi, millest nähtub, et ladinakeelse diagnoosi „vulnus morsum antebrachii dex" eesti keelne vaste on „parema küünarvarre hammustushaav". Seega puudub ringkonnakohtul kahtlus traumakaardil märgitud I.O. l esinenud vigastuse ladina keelse diagnoosi ja selle eesti keelse tõlke kokkulangevuses. Ringkonnakohtu arvates ei muuda esitatud traumakaarti ebausaldusväärseks asjaolu, et traumakaardil märgitud I.O. ravi alustamise kellaeg langeb kokku kellaajaga, mil I.O. kriminaalasjas leiduvate dokumentide kohaselt justkui osales M.M. kainenemisele paigutamisel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koostanud konstaabel A. Laanemäe. Seega ei tegelenud M.M. kainenemisele paigutamisega otseselt I.O. . Asjaolu, et A.O. on andnud allkirjad selle kohta, et tema oli üks politseinikest, kes toimetas M.M. kainenemisele ning ta viibis M.M. asjade läbivaatamise ja hoiule võtmise juures ning andis selle kohta protokollile ka allkirja, ei välista mingilgi määral, et I.Oinus viibis kell 03.18 traumapunktis, kus tal fikseeriti küünarvarre vigastus. Ringkonnakohtu arvates puudub igasugune alus kahelda SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku poolt traumakaardi nr 2172 väljaandmise põhjendatuses ja selle tõelevastavuses. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et keegi tunnistajatest ei näinud M.M. poolt I.O. hammustamist, et muuda ebausaldusväärseks I.O. ütlusi tema hammustamise kohta. Seda enam, et I.O. ütlusi tema hammustamise kohta M.M. poolt kinnitab ka objektiivne tõend, see on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardil nr 2172 fikseeritud vigastus. Samas langevad I.O. ütlused millisest kohast M.M. teda hammustas kokku traumakaardil fikseeritud vigastuse asukohaga. Ringkonnakohus leiab, et küsimus, kas politseitöötajad ületasid M.M. hilisemal arestimajja transportimisel tema suhtes erivahendeid kasutades oma volituste piire ning kas oli õigustatud M.M. kainenemisele paigutamine, ei kuulu lahendamisele käesoleva kriminaalasja raames, sest nimetatud küsimused ei ole seotud M.M. esitatud süüdistusega ning on lahendatavad haldusmenetluse korras.
Aarne Sarjas
Ago Kutsar
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.