1-08-2509\4 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata I.H katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 3,4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja I.H-lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 6 525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 787 (tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni 70 senti;  ekspertiisi teostamise kulu summas 207.- krooni;  postikulu 29.- (kakskümmend üheksa) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „I.H, 1-07-15588, menetluskulu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu I.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 09.08.2005.a. Lääne Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74’19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 10800 (kümme tuhat kaheksasada) krooni, juhtis: -21.08.2006.a. kella 20.25 ajal Pärnu maakonnas, Kaisma vallas, Kergu külas Kergu-Rapla teel mootorsõidukit Ford Mondeo reg märgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes ja - 01.04.2007.a. kella 07:50 ajal Tartu linnas Ringtee tänaval mootorsõidukit Ford Mondeo reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani I.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Karl Saavo’le makstud tasu summas 991.20 krooni ja vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel I.H joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise maksumus 207 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.H-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.H ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 alusel võtta ära I.H-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.H, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks lisakaristuse mõistmist vastavalt kokkuleppes kajastatud määrale. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna ekspertiisi tegemise kulu summas 207.krooni, KrMS § 175 lg 1p 10 alusel postikulu summas 29.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi poolt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 787,70 krooni.