1-07-4387
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
07. märts 2008.a., Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Meelika Aava, Ene Randmäe
Sekretär
Tatjana Derkatš
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17.12.2007.a. kohtuotsus R.K süüdistuses
Apellant
süüdistatav R.K
Prokurör
Saskia Kask
Kaitsja
adv. Owe Ladva
Harju Maakohtu 17.12.2007.a. otsus R.K süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega R.K , sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras seitse korda, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati piinamises KarS § 122 järgi 3 aastase vangistusega ja ähvardamises KarS § 120 järgi 6 kuulise vangistusega. Nende kuritegude eest kogumina mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust, mida aga suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 6 aastat 3 kuud ja 1 päev. Maakohtu kohtuotsuse kohaselt R.K väärkohtles- peksis käte ja jalgadegaoma abikaasat R.V Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX-XX korteris ajavahemikus 21.02.2004.a. kuni 06.12.2006.a. kokku seitsmel korral. Kõikidel neil kordadel põhjustati kannatanule suurt valu ja kuuel korral lisaks veel tervisekahjustused. Ühel korral kaasnes peksmisele korterist välja viskamine ning ühel korral kannatanu riiete katki lõikamine ja keelamine tõusta istumast mitme tunni jooksul. Veel oli R.K peksmise käigus 10.11.2005.a. ja 06.12.2006.a. Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX-XX korteris ähvardanud R.V tapmisega, mille täideviimist oli kannatanul alust karta, kuna R.K on varem toime pannud tapmise ning käitunud tema suhtes vägivaldselt.
Apellatsioon ja taotluse sisu Kaebaja leiab, et maakohus ei teinud tõenditega kooskõlas olevad järeldused, ei rahuldanud tema taotluseid kutsuda täiendavalt tunnistajaid, teha järelepärimisi politseile, selgitada kannatanu töökohad, samuti ei võtnud arvesse kaitsja poolt esitatud asjaolusid, mis kogumina näitab, et kriminaalasja arutati ühekülgselt. R.K esitab omapoolsed argumendid, mille tulemusena ta leiab, et osa kohtuotsuses nimetatud tunnistajaid ei saanud teada tõendamiseseme asjaolusid, osa neist on asjast huvitatud isikud. Kaks konflikti oli provotseerinud kannatanu, omastades võõrast vara. Kaebaja heidab ette, et meditsiinilised dokumendid, mis on käesolevas kriminaalasjas tõendiks, koostati patsiendi ütluste alusel, samadel kordadel politseisse pole pöördutud.
Apellandi arvates faktid, et abielu kannatanu ja süüdistatava vahel sõlmiti kaebaja vangistuse kandmise ajal ning et kuni kooselu lõpuni läks kannatanu kodust ja tuli tagasi, lükkavad ümber kannatanu väite, et ta kartis süüdistatavat. Kaebaja arvates selliseid väiteid esitades olukorda, kus süüdistatav oli vangistusest tingimisi vabastatud, kasutab kannatanu ära oma varanduslike huvide rahuldamiseks ja R.K väljakirjutamiseks korterist. Kannatanu hakkas pöörduma politseisse alles peale seda, kui apellant hakkas nõudma abielulahutust. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et talle inkrimineeritud teod omavad enam elukondlikku kui kriminaalset iseloomu ja ei kujuta ohtu ühiskonnale. Peale vanglast vabanemist kaebaja töötas ja järgis tingimisi ennetähtaegselt vabastatule kehtestatud nõudeid. Kaebaja arvates kõnesolevate tegude eest 6 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust on liialt julm, palub maakohtu otsus muuta või tühistada. Ringkonnakohtu istungil kaebaja täpsustas, et ta on küll toime pannud süüdistuses nimetatud vägivallateod 18.09.2006.a., 22.09.2006.a. ja 06.12.2006.a., kuid teistes süüdistuses nimetatud kordadel- 21.02.2004.a., 11.12.2004.a., 10.11.2005.a. ja 12.01.2006.a.- pole ta kannatanut löönud, samuti pole ta kunagi kannatanut ähvardanud tappa. Sama kinnitas ta ka maakohtu istungil.
Ringkonnakohtu seisukoht
ütlused on omavahel vastuolus, omavad erilist kaalu meditsiinilised dokumendid kui tagajärje fikseerinud tõendid. Arutuselolevas kriminaalasjas on nende olemasolu ja sisu toodud kohtuotsuses episoodide kaupa eraldi, tuvastatud tervisekahjustused langevad kokku kannatanu poolt esitatud väidetega nende tekke kohta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et arstid teevad sissekanded tervisekahjustuste kohta sageli haige ütluste järgi, kuid seda juhtudel, kui tervisekahjustus pole objektiivselt tuvastatav (näiteks valutunne). Puudub aga kahtlus kehavigastuste tegelikus olemasolus juhtudel, kui need on visuaalselt või meditsiinitehniliselt tuvastatud. Ilmseid lahknevusi kindlakstehtud tervisekahjustuste ja nende väidetud tekkepõhjuste vahel ei saa olla. Ringkonnakohtu arvates annavad aluse uskuda enam kannatanu kui süüdistatava ütluseid lisaks meditsiiniasutuste dokumentidele veel tülide ja väärkohtlemise järjepidevus ning süüdistatava R.K kinnitus abikaasade vahel tülitsemistest juba aastaid.
õigusemõistmise sisu on anda hinnang ühe või teise tõendi usaldusväärsusele ja tõendite kogumi alusel teha järelduse süüdistuse paikapidavuse kohta.
Jüri Paap
Meelika Aava
Ene Randmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.