1-08-2196\3 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E.N katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 ja lg 3 alusel mõista välja E.N-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4 000.- (neli tuhat) krooni; Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.N, 1-08-2196, menetluskulu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu Süüdistus: E.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 16.03.2007.a Tartu Maakohtu otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 02.06.2007.a kella 05.45 paiku Tartu linnas Võru tänaval mootorsõidukit Opel Vectra reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani E.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Aivar Hint’ile makstud tasu summas 495.60+991.20 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.N-ile karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.N ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 alusel võtta E.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et E.N-i, tema kaitsja, seadusliku esindaja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et E.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse mõistmist vastavalt kokkuleppes kajastatud määrale. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni, kaitsjale väljamakstava tasu summas 2 283.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et E.N, kes saab mõne kuu pärast täisealiseks ja avaldas, et ta asub tööle, peaks menetluskulud kandma ise, mitte aga jätma need vanemate kanda. Samas on ilmne, et isik, kes nii õpib kui ka alles alustab töötamist, ei suuda lähema aj jooksul kanda suuri kulusid. Seda enam, et E.N on tasumata ka mitmekümne tuhande krooni ulatuses varasemaid väärteotrahve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.N tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista E.N-ilt tasumisele kuuluvast sundrahast 4000.- krooni. Sundraha ülejäänud osas, so summas 2 525.- krooni ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu jätta riigi kanda.