Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 245-1 lg 1 p 4 kohus

M Ä Ä R A S:

Kriminaalasi 1-08-1829 (04244001001) N.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 4,7,8 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Määruse ärakirjad saata N.J-ile ja tema kaitsjale –vandeadvokaat Nikolai Rõžovile. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Tuvastas: N.J-ile on esitatud süüditus, et ajavahemikus 27.04.2004-28.04.2004, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos D. K., ukse lõhkumise teel, tungis keldrisse asukohaga xxx ja varasras sealt : boksist xx kaks kannatanu J. P. kuuluvat jalgratast kogusummale 8000 krooni ja boksist xxx kannatanu E. E. kuuluvad 4 autokummi maksumusega 2500 krooni ja jalgratta Taur maksumusega 500 krooni, tekitades kahju. Seega N.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupis ja sissetungimisega ehk KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri, kaitsja ja kahtlustatava kokkuleppe kohaselt on N.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kuus kuud vangistust katseajaga 18 kuud. Samuti täiendavaks kohustuseks KarS § 75 lg 2 p 1 alusel hüvitada kannatanu E. E. hüvitamata kahju 3000 krooni tähtajaks 01.07.2009 ja kannatanu I. H. hüvitamata kahju 5000 krooni tähtajaks 01.07.2009. Tutvunud toimikuga, leiab kohtunik, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuuri KrMS § 245-1 lg 1 p 4 nimetatud alusel, sest kohtunik ei nõustu kokkuleppemenetlusega, kõigepealt selles pakutud

karistusega. Samuti leiab kohus, et asjas ei ole tõsiselt kaalutud ökonoomsema menetluse kohaldamist Nimetatud vargus on toime pandud aprillis 2004, ehk 4 aastat tagasi. Tegemist on üheepisoodilise, teise astme kuriteoga, hüvitamata kahju on 8000 krooni, varastatud oli 3 jalgratast ja 4 autokummi. Peale nimetatud varguse toimepanemist oli kahtlustatav kohtulikult karistatud juba 5 korral – kahel korral reaalse vangistusega, mis on ära kantud, kahel korral tingimusliku vangistusega ja ühel korral rahalise karistusega. Kahtlustatav ei hoidunud antud asjas menetlusest kõrvale. Riik ei olnud võimeline alates aastast 2004 menetlema nimetatud vargust koos teiste kriminaalasjadega ühes menetluses. Nimetatud varguse menetlemine on põhjendamatult venitatud ja see ei ole kahtlustatava süül. Tegelikult tuleks antud vargust menetleda ühises menetluses koos teiste episoodidega, millistes on juba tehtud mitmed kohtuotsesed ja mõista isikule üks karistus. Kohus võib põhjendatult eeldada, et ühe varguse lisamine ei teeks menetlust keeruliseks, ja samas ühe varguse lisamine süüdistusele ei mõjutaks karistust oluliselt. Kohus leiab, et isiku karistamine ühe varguse episoodi eest, olukorras, kus menetlus oli venitatud menetleja poolt ja kriminaalasi saadetakse kohtusse 4 aastat hiljem, ei ole ausa menetlemise ja kriminaalasja arutamise mõistliku aja põhimõttega kooskõlas. Samuti leiab kohus, et varem 9 korral kohtulikult karistatud isiku puhul reeglina ei saa pidada põhjendatuks karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist, seda enam, et see oli juba mitmel korral kohaldatud ja tulemust ei andnud. Ei ole välistatud, et isikut võib karistada ka 4 aastat tagasi sooritatud varguse eest, kuid kohus leiab, et sel juhul tuleks kaaluda lühiajalise reaalse karistuse mõistmist. Siis aga tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel, arvestades 25.01.2005 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistust 1 kuu 11 pääeva, 22.06.2005 ja 09.12.2005 kohtuotsustega mõistetud ja täielikult ärakantud karistust 7 kuud 24 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel, nimetatud varguse eest eeldatavast liitkaristusest tuleb maha arvata ärakantud osa ehk mitte vähem kui 9 kuud 5 päeva. Kohus püüab nende arvutuste abil teha prokurörile selgeks, et tegelikult selle varguse eest eeldatav karistus tuleks lugeda kaetuks hilisema ja juba ärakantud karistusega. Sel juhul antud varguse jätkuv menetlemine on mõttetu praktilisi väljavaateid arvestades ja osaliste ning kohtu tööaeja raiskamine. Samuti kohus peab märkima, et isikule täiendavate kohustuste panemine ei ole põhjendatud. Tervitatav prokuröri püüdlus kaitsta kannatanute õigusi, et neile tekitatud kahju saaks hüvitatud kahtlustatava poolt. Kuid nende kohustuste panemine tundub kohtule kahepalgeline olevat. Kohus peab tunnistama, et kahtlustatava puhul on tegemist isikuga, kes on süstemaatiliaselt paneb toime väär- ja kuritegusid. Samuti tal puudub kindel sissetulek, tööturul on tema konkurentsivõime nõrk. Kahtlustataval on täitmata rahalisi kohustusi ( ainult rahatrahvid ) summale 84980 krooni. Rääkimata nendest kohtukulude summadest, mis kaasnevad igale süüdimõistvale kohtuotsusele. Sellises olukorras panna isikule kohustuseks hüvitada kahju teatud tähtajaks on kergekäeline tegu. Kannatanute lootus saada kahju hüvitist, olgem ausad, on kaduvväike. Samas, kannatanute õigused on seadusega kaitstud ka ilma selleta, et asjas tuleks teha süüdimõistev otsus. Kannatanutel on alati õigus pöörduda tsiviilkohtusse tasiviilhagiga N.J vastu. Kohus leiab, et antud kriminaalasja raames tuleks väga tõsiselt kaaluda menetluse lõpetamist KrMS 202 või 203 alusel. Inna Kirsipuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.