Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-07-15325
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Kohtuistungi sekretär
Maila Sarap
Prokurör
Kristi Keldo
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Janar TEDER ́i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
Janar TEDER, elukoht (vabanemisel): X; isikukood: 38806262726 Kaitsja - vandeadvokaat Ann Saar määratud korras
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Vabastada Janar TEDER temale Tartu Maakohtu 27.04.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5518 mõistetud ning KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 4 (nelja) aasta 1 (ühe) kuu ja kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Janar TEDER`ile katseaeg kuni 23.02.2010.a. KarS § 751 lg-le 3 vastavalt määrata Janar TEDER ́ile elektroonilise valve kestuseks üks (1) kuu. Kohustada Janar TEDER`it katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Menetluse käik ja asjaolud
Tartu Maakohtu 27.04.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5518 tunnistati J.Teder süüdi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 215 lg 2 p1,3-§25 lg 1,2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 27.12.2005.a. ja lõppeb 23.02.2010. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on J.Teder 1/3 karistusajast ära kandnud 16.05.2007. a. 07.12.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. J.Teder ́it on kriminaalkorras karistatud kahel korral. J.Teder on esitanud avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Vangla toetab Janar Teder ́i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Janar Teder ́i tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna J.Teder ́il on täielikult välja arenemata distsipliini- ja vastutustunne. Negatiivse vastuse andmist vabanemisele elektroonilisele järelevalve alla suurendab ka asjaolu, et Janar Teder on on ka vanglas mitmel korral olnud kartseris režiimirikkumise ja vastuhakkamise pärast. J.Teder ei ole vabaduses järginud ei X Alaealiste Komisjoni ega Tartu Maakohtu nõudeid kooliskäimise kohta (X Erikoolis käis kahe aasta jooksul ainult 3 kuud). Ei ole mingit garantiid, et J.Teder vanglast vabanedes talle määratud kohustusi täitma hakkab. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J.Teder seletas kohtus, et ta asub elama oma vanaema juurde aadressil: X. Eelistab minna tööle ehitusele või laotööliseks. J.Teder avaldab, et ta on vanglas olles teinud järeldused oma varasema käitumise osas, soovib alustada õiguskuulekat elu, omandada hariduse ning asuda tööle. Vanglas on käinud vihajuhtimise kursusel, vestlusringis, kuidas vanglast väljas hakkama saada ning osalenud EQUIP grupitöös. Avaldab, et enam kuritegusid toime ei pane. J.Teder avaldab, et loobub alkoholi tarvitamisest. Oma viimase distsipliinirikkumise osas avaldab, et tema kambris olid vanglast vabastatud isiku riided, mis ei olnud arvel ning seetõttu paigutati ta kartserisse. Kaitsja seisukoht oli, et J.Teder on isik, kes sobib kriminaalhooldusele. Tal on olemas kindel elukoht, toetav lähivõrgustik ning ta on teinud plaane edaspidiseks eluks. Seega palub kaitsja taotlus rahuldada. Prokuröri seisukoht oli, et J.Teder ́it ei saa vabastada enne tähtaega vangistuse kandmiselt kuna ta ei ole teinud oma käitumises mingeid järeldusi, ta ei suuda järgida vangla kodukorda ja sisekorraeeskirju ning on jätkanud distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Seega on J.Teder näidanud ennast üles isikuna, kes ei suuda ennast käitumiskontrollile allutada. Kohtuniku seisukoht J.Teder mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises.
KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. J.Teder on temale mõistetud karistusajast 1/3 ära kandnud 16.05.2007.a.. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.Teder ́i tulevane elukoht aadressil X on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. Oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud ka J.Teder ́i vanaema H R, kes elab samuti aadressil X. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Teder ́it on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 22.12.2005.a. otsusega KarS §199 lg 2 p.4,7,8; §215 lg2 p.1,3 järgi KarS §64 lg 1 alusel 2 aasta 2 kuu vangistusega 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Esimest korda kannab reaalset vabadusekaotuslikku karistust. Kinnipeetavat on vanglas oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud neljal korral. Neist viimase rikkumise pani kinnipeetav toime 03.01.2007.a. Kuni jaanuarini 2008.a. käitus kinnipeetav korrektselt ning järgis vangla kodukorda ja sisekorraeeskirju, kuid siis pani taas toime distsiplinaarrikkumise, mille eest karistati J.Teder ́it kartserisse paigutamisega. J.Teder avaldab, et oma süüd ta ei eita ning formaalse rikkumise on ta toime pannud (tema kambris olid keelatud esemed-vabanenud kinnipeetavast maha jäänud riided). Kohus asub seisukohale, et kuna kinnipeetav aasta jooksul ei pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist, siis on J.Teder teinud oma käitumises muudatusi ning näidanud oma korrektse käitumisega, et ta on valmis alustama õiguskuulekat elu ning valmis järgima talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Samuti peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vanglas viibides on J.Teder läbinud mitmed grupitööd: EQUIP ja Viha Juhtimine ning osalenud vestlusringides, mis näitab, et isik on tegelenud pingeolukordade lahendamise oskuste täiendamisega ning selline suhtumine loob eelduse õiguskuuleka elu alustamiseks. Uue kuriteo riski tõstvateks teguriteks on J.Teder probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Positiivne on, et J.Teder on kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. J.Teder ́il on säilinud kontakt oma lähisugulaste – ema ja vanaemaga, kes toetavad teda moraalselt ja ka materiaalselt (vajadusel). Peale vabanemist asub J.Teder elama oma vanaema H R juurde aadressil X. Soovib asuda tööle ehitusele või laotööliseks. Kindel soov on sügisel jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Seega on J.Teder ́il vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks.
Kohtunik leiab, et J.Teder tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. J.Teder viibib vangistuses alates 27.12.2005.a. J.Teder ́i senine elukäik (kuritegude korduvus) ning alkoholi tarvitamisega kaasnev vastutustundetu käitumise ilmnemine, viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 1 kuu, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse J.Teder ́i keha külge. KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt kestab J.Teder ́i katseaeg kuni 23.02.2010. a. Sellel ajal allutatakse J.Teder KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu, et J.Teder ́i poolt toime pandud õigusrikkumised olid seotud alkoholi tarvitamisega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. J.Teder ́i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates. Kui J.Teder katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus KarS § 76 lg 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui J.Teder paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus J.Teder ́ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Ann Saar esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 796 krooni 50 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 796 krooni 50 senti.
Hele Ilisson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.