Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2008.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-07-11423
Kohtukoosseis Kohtuistungi toimumise aeg
Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap 27.veebruaril 2008.a
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Irina Leetberg
Kriminaalasi
V.Z-i süüdistuses KarS § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
14.jaanuari 2008.a Harju Maakohtu otsus
Apellatsiooni esitaja
Vandeadvokaat Veljo Viilol
Prokurör
Aleksandr Tšitšerov
Süüdistatav
V.Z, ik xxx, keskharidus, elukoht: x töökoht: X OÜ-s, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, karistus kustunud
Kaitsja
Advokaat Veljo Viilol
Harju Maakohtu 14.jaanuari 2008.a otsus V.Z-i suhtes jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik.
täitmisele, kui V.Z 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelvalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 alusel järgmised talle pandud kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2 ) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti V.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.
eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. 4.1 Vaadeldava süüteo puhul peetakse lisakaristuse mõistmisel esmalt silmas preventsiooni eesmärki. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Ja just sellest lähtuvalt on maakohus oma otsuses põhjendatult märkinud, isik, kes ei suuda järgida Liikluseeskirja nõudeid ja oma käitumisega paneb järjekordselt ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise, väärib kindlasti lisakaristuse kohaldamist. Maakohus leidis, et V.Z-ile mõistetud lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine, peab siinjuures olema suurem, kui V.Z-ile oli mõistetud samasuguse teo eest väärteo menetluses. Lisakaristust väiksemas määras kohaldamist ( nagu seda taotles prokurör ) ei pea maakohus põhjendatuks. Olgu siinjuures äratoodud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-91-07 väljendatud seisukoht, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlusega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtukolleegium märgib, et maakohus ei ole kohaldanud süüdlasele mehhaaniliselt lisakaristust, vaid on oma otsustust vajalikult põhistanud ja mõistnud V.Z-ile seadusliku lisakaristuse alla sanktsiooni keskmist määra.
Ene Randmäe
Meelika Aava
Jüri Paap
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.