Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-1774
Kohtukoosseis
Kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Aare Pärna tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Aare Pärn isikukood: 36607110299, elukoht kriminaalkorras karistatud 10-l korral
Kaitsja
(vabanemisel):
x
kokkuleppel vandeadvokaat Tõnu Meidra
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:
muutnud A. Pärna väärtushinnanguid. Iseloomustuse koostajate arvates on A. Pärn motiveeritud koostööks kriminaalhooldajaga ennetähtaegse vabanemise korral. Siiski peetakse uute kuritegude riski suureks. Järsk elumuutus, grupi mõju, alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamine on riski suurendavateks teguriteks. Seetõttu on A. Pärna vabanemisel oluline kindla elukoha ja sissetuleku leidmine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise, samuti alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise vältimine, kasuks tuleks sotsiaalsete oskuste treeningu läbimine. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et vangistuse ajal on A. Pärna korduvalt karistatud, kuid kinnipeetav ei ole püüdnud tehtut varjata ja suudab adekvaatselt oma käitumist hinnata. Lähedastest suhtleb kinnipeetav K. J., oma venna A. P. ning sõprade I. A. ja M. M.. Samuti on tal sidemeid kriminaalkorras karistatud isikutega. Korter Tallinnas, x, kuulub I. A. ja viimane on allkirjastanud elektroonilise järelevalve nõusoleku. Kriminaalhooldaja hinnangul vastab nimetatud eluruum elektroonilise järelevalve nõuetele. Kinnippetava vabastusfondis on 12 600.- krooni. Kuigi A. Pärn on motiveeritud end parandama, siis tema eesmärgid on pinnapealsed ega ole selgelt läbimõeldud. Arvestades A. Pärna karistatuse ajalugu ja käitumist vangistuse ajal, peab kriminaalhooldusametnik uute kuritegude toimepanemise riski suureks. Kriminaalhooldusametnik ei ole avaldanud, kas ta toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist või mitte. A. Pärna vabanemise korral peab kriminaalhooldusametnik põhjendatuks määrata A. Pärnale lisakohustused vastavalt KarS §-le 75 lg 2 p-dele 1, 2, 4, 7 ja 8. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Pärn seletas kohtus, et ta on oma varasemast käitumisest teinud olulised järeldused ja soovib asuda vabaduses elama õiguskuulekat elu. Kinnipeetav selgitas vangistuse ajal toime pandud õigusrikkumisi sellega, et tal puudus tahe vabadusse pääseda. Muutused tema suhtumises on toimunud K. J. kohtumise ja nende ühise lapse sünni tõttu. Nimetatud sündmused motiveerivad teda hoiduma alkoholist, narkootikumidest, suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega ja täitma teisi kohtu poolt vajalikuks peetavaid piiranguid. Tööle soovib A. Pärn asuda elektrikuna OÜ-s x. Prokurör leidis, et kuigi kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad nii lähedaste isikute, elu- ja töökoha olemasolu, siis A. Pärna käitumine vangistuse ajal ei luba tal toetada kinnipeetava enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise taotlust. Prokurör märkis siiski, et kinnipeetava nõustumist elektroonilise järelevalve kohaldamisega olukorras, kus tal oleks õigus taotleda vabanemist ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseta, tuleb lugeda taotlust toetavaks asjaoluks. Kaitsja palus A. Pärna ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja arvates on selleks olemas formaalsed alused. Kaitsja avaldas, et A. Pärna vabastamist toetavad mitmed kinnipeetavat ja tema lähedasi puudutavad sotsiaalsed argumendid – kinnipeetava suhe K. J.-ga, mis on tekkinud ja püsinud vaatamata A. Pärna vangistusele, samuti elu- ja töökoha olemasolu. Just eeltoodu tõttu on kinnipeetav motiveeritud oma käitumist parandama ja väärib võimalust normaalse elu juurde tagasipöördumiseks.
Kohtuniku seisukoht A. Pärn on süüdi mõistetud tahtlike kuritegude, sh esimese astme kuritegude toimepanemises.
KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilist valvet kohaldamata, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on A: Pärn temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks nii KarS § 76 lg 2 p 1 kui p 2 järgi. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on A. Pärna tulevane elukoht aadressil x sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on eluruumi omanik I. A. allkirjastanud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks talle kuuluvasse eluruumi. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt muu hulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et isiku vabastamisel talle karistusena määratud vangistusest ennetähtaegselt, tuleb KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolude arvestamisel samuti silmas pidada KarS paragrahvis 56 nimetatud karistamise eesmärke. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel hindab kohus võimalust motiveerida kinnipeetavat ennetähtaegse vabastamisega vabaduses õiguskuulekalt käituma, samuti uute kuritegude toimepanemise riskist tulenevat ohtu õiguskorrale. A. Pärn on Hiiu Maakohtu 25.04.1996. a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1,3 järgi ning karistatud vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud. Karistusaja kulgu arvestatakse alates A. Pärna vahistamisest 23.03.1995. a. Vaatamata sellele, et A. Pärna karistusaeg oleks pidanud lõppema 22.09.1997. a, ei ole A. Pärn käesoleva ajani vabadusse pääsenud. A. Pärna on vangistuses toimepandud kuritegude eest karistatud 5-l korral, mille tulemusena on talle mõistetud karistusaeg pikenenud oluliselt. Kokku on A. Pärnale mõistetud jätkuvaks karistusajaks 15 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Kohtu hinnangul on kuritegude jätkuv toimepanemine vangistuse ajal tõendiks sellest, et A. Pärn ei ole olnud motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel on kohtul muuhulgas kohustus hinnata kinnipeetava elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nii Tartu vangla iseloomustusest, kui ka kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et A. Pärn on tugevalt motiveeritud oma käitumist parandama ja tegema koostööd kriminaalhooldajaga. Samuti on kinnipeetaval pikale vangistusajale vaatamata olemas tugev sotsiaalne tugivõrgustik nii perekonna, kui sõprade näol. Ka on kinnipeetavale vabanemise korral väidetavalt tagatud elu- ja töökoht. Viimast asjaolu on kinnitanud ka A. Pärna kaitsja, kelle sõnul on ta isiklikult kontrollinud esitatud väidete
paikapidavust. Kohus nõustub, et nimetatud asjaolud toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt seisnes kinnipeetava rikkumine selles, et ta puudus hommikuselt loenduselt. Distsiplinaarrikkumine on kohtu arvates väheoluline ja selle laadist ning varasemate kehtivate karistuste puudumisest tulenevalt ei pea kohus A. Pärna kehtivat distsiplinaarkaristust selliseks asjaoluks, mis kahjustaks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamise väljavaateid. Kohtu hinnangul kaaluvad kinnipeetava võimalikku õiguskuulekat käitumist toetavad sotsiaalsed argumendid üles kinnipeetava jätkuvast õigusvastasest käitumisest tulenevat ohu uute süütegude toimepanemiseks. Kohus märgib siiski, et kinnipeetava vabastamist toetavate argumentide kaal on üksnes väikeses osas suurem kui taotluse rahuldamata jätmist toetavate argumentide kaal. Otsustava tähtsusega on kohtu arvates asjaolu, et kinnipeetav on jätkuvalt nõustunud vabanemisega elektroonilise järelevalve alla, sõltumata sellest, et tal olnuks õigus taotleda enda vabastamist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel, seoses 2/3 karistusaja möödumisega. Kohtu arvates teenib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistamise üldist eesmärki, motiveerib A. Pärna vabaduses õiguskuulekalt käituma ning jätab elektroonilise järelevalve kaudu piisava võimaluse A. Pärna käitumise kontrollimiseks. Selliselt aitab ennetähtaegne vabastamine kinnipeetaval uuesti kohaneda ühiskonnaga, vähendades järsust elukorralduse muutusest tulenevaid riske. A. Pärna kohanemise toetamist ja kontrollimist kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve kaudu peab kohus eriti oluliseks A. Pärna pika vangistusaja tõttu - A. Pärn ei ole vabaduses viibinud peaaegu 13 aastat. Kohus on seisukohal, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata maksimaalne võimalik tähtaeg, s.o 1 aasta, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse A. Pärna keha külge. Makimaalset võimalikku tähtaega tuleb kohtu arvates kohaldada seetõttu, et kinnipeetava poolt vangistuse ajal toimepandud õigusrikkumised annavad aluse pidada A. Pärna poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu suureks. Selle ohu realiseerumise vältimiseks tulebki kohaldada elektroonilist valvet maksimaalse tähtajaga. KarS § 76 lg-le 4 tulenevalt kestab A. Pärna katseaeg kuni 20.03.2011. a. Sellel ajal allutatakse A. Pärn KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga et A. Pärna poolt toime pandud õigusrikkumiste iseloomu, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning hüvitada kuritegudega tekitatud kahju katseajal igakuiselt vähemalt summas 500.- krooni kuus. Samal eemärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. A. Pärna paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoht 2 nädala jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.