Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Hillar Raigile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Määrus Hillar Raigi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 18.04.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-13379 tunnistati H. Raig KarS § 424 alusel süüdi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati H. Raigile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.07.2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vabadusekaotuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. H. Raigi karistusaja algust hakati arvestama H. Raigi vanglasse saabumise ajast, s.o 31.07.2007. a. Kohtuotsus jõustus 26.04.2007. aastal. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.07.2007. a ja lõppeb 30.05.2008. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt kuus kuud karistusajast ära kandnud alates 31.01.2008. a. H. Raigi on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 14.07.2005. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 7 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Väärteokorras on H. Raigi varem karistatud kümnel korral. Kriminaalhooldaja nõustub H. Raigi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku uue süüteo ärahoidmiseks määrata H. Raigile lisatingimusteks mitte tarvitada katseajal alkoholi. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu H. Raig seletas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja näidata, et ta on suuteline edaspidi õiguskuulekalt elama. Prokurör avaldas, et nii vangla poolt esitatud materjalide kui ka kriminaalhooldusametniku poolt avaldatud seisukohale tuginedes on põhjendatud H.Raig ennetähtaegselt vabastada ja määrata talle 1 aasta pikkuse katseaja. Kohtuniku seisukoht H. Raig mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on H. Raig temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kuus kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H. Raigi on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. H. Raigi käitumine vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas on olnud hea – kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Samas pani H. Raig oma viimase kuriteo toime ajal, mil

temale mõistetud vangistus oli jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata ning isik oli katseajal. Seega risk, et H. Raig võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt olemas. Sellele vaatamata leiab kohus, et H. Raigile tuleb anda veel üks võimalus, tõestamaks, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Kuna H. Raigi karistati Tartu Maakohtu 18.04.2007. a otsusega esimest korda reaalse vabadusekaotusega, siis on kohus veendunud, et rohkem kui 6 kuud vangistust on H. Raigi mõjutanud mõistma enda käitumist ja alkoholijoobes juhtimisega kaasneda võivaid traagilisi tagajärgi. Vabanedes asub H. Raig elama korterisse aadressil x. H. Raigi lähivõrgustikku kuuluvad ema M. R. ja vend I. R.. H. Raigil on vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted oma emaga. Vajadusel on pereliikmed valmis H. Raigi materiaalselt toetama. Väidetavalt on H. Raigi vend lubanud tasuda H. Raigi eest elamispinna üürimaksed. Kohus on arvamusel, et kuigi sotsiaalvõrgustik ei ole H. Raigi vabanedes kuigi suur, siis kriminaalhoolduse ajal on võimalik toetada H. Raigi motivatsiooni ja nõustada ning aidata teda raskuste ületamisel. Kõike eelnevat arvestades on olemas eeldused, et H. Raigi edaspidine elu hakkab kulgema seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et H. Raig tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. H. Raigi ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt KarS §-le 76 lg 4 tuleb H. Raigi katseaja pikkuseks määrata 1(üks) aasta. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse H. Raig KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna H. Raigi õigusrikkumised on olnud seotud alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et H. Raig on isik, kellele tuleks lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.