Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-08-1701\2
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 22.02.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1014

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22.veebruaril 2008. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-08-1701

Kohtukoosseis

Kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Evelin Laansalu

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Guntar Kaziks tingimisi enne lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Guntars Kaziks elukoht (vabanemisel):x ; isikukood: 36704074212

tähtaja

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta vabastamata Guntars Kaziks temale Tartu Maakohtu 06.03.2006. aasta otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 06.03.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2705 tunnistati G. Kaziks süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 120, § 121 ja § 136 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati G. Kaziksile Pärnu Maakohtu poolt 21.05.2001. a mõistetud karistust ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta ja 29 päeva vangistuse võrra, lugedes G. Kaziksi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat ja 29 päeva

5.21.05.2001. a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p-de 2, 3 alusel 6 aasta pikkuse vabadusekaotusega; Väärteokorras G. Kaziks varem karistatud ei ole. G. Kaziks esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Arvestades G. Kaziksi eelnevat kriminaalset käitumist, toimepandud kuritegude iseloomu, käitumist kinnipidamisasutuses ning sotsiaalset olukorda, mis ootab kinnipeetavat vabaduses, ei nõustu kriminaalhooldaja G. Kaziksi vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, pidades seda mittesobilikuks mõjutusvahendiks. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu G. Kaziks avaldas, et ta soovib vabaduses asuda elama oma tuttava R.Lusovitši korterisse. Süüdimõistetu kinnitas, et viimane tegu oli tema poolt toime pandus katseajal. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et kuivõrd viimane kuritegu oli G.Kaziksi poolt toime pandud kateajal, siis ei ole mõistlik isikut käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada. Samuti oli prokurör arvamusel, et G.Kaziks ei ole suuteline alluma elektroonilise valve nõuetele. Kohtuniku seisukoht G. Kaziks mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises, millest üks oli Pärnu Maakohtu 21.05.2001. a otsuse kohaselt esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on G. Kaziks temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul G. Kaziksi tulevane elukoht aadressil, x on sobiv elektroonilise

valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G. Kaziksile on vangistuse kandmise ajal Murru Vanglas määratud keelatud eseme omamise eest distsiplinaarkaristus, mis ei ole käesolevaks hetkeks veel kustunud. Murru Vangla direktori 12.12.2007. a käskkirjaga nr 1-4/1469 (II osa lk 35) on keeldutud G. Kaziksi lühiajalisele väljasõidule loa andmisest. G. Kaziks ei ole käesoleva vangistuse ajal soovinud vanglas tööd teha ega osaleda õppetöös. Eeltoodu annab alust tõsiselt kahelda G. Kaziksi võimes liikuda õiguskuulekuse suunas. G. Kaziksi on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kusjuures viimase kuriteo pani G. Kaziks toime katseajal. See näitab, et G. Kaziksile anti võimalus ennast parandada ja õiguskuulekat elu elada, kuid vaatamata sellele otsustas ta valida teise tee, mistõttu kohtu arvates ei ole G. Kaziks oma käitumisega väljendanud tahet ennast muuta. G. Kaziksit on karistatud korduvalt reaalse vabadusekaotusega, mis on märgiks sellest, et vabadusekaotus ei ole G. Kaziksile preventiivset mõju avaldanud. Seega risk, et G. Kaziks võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt suur. R. Lusovitš on kirjaliku nõusoleku korteris ühe toa kasutamiseks elektroonilise valve perioodil, kuid pärast selle läbimist peab G. Kaziks leidma teise elamispinna (II osa tlk 49-50). Seega on G. Kaziksil eluaseme olemasolu tagatud üksnes ajutiselt. Samas puuduvad G. Kaziksil suhted lähedastega, kes teda vajadusel materiaalselt toetaksid. Toimikumaterjalidest nähtuvalt puudub G. Kaziksil harjumus teha tööd ja stabiilne töökogemus, sest oma kuriteliku käitumise tõttu on ta pidanud pidevalt kandma vabadusekaotust. Oht toime panna uusi kuritegusid võib ilmneda just rahalistesse raskustesse sattumisel. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et G. Kaziksit ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kuna G. Kaziksil on täidetud ka katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, s.o G. Kaziks on mõistetud karistusest tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, peab kohus oluliseks võtta seisukoht ka selles küsimuses. Kohus leiab, et ka G. Kaziksi vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole eelnimetatud põhjustel otstarbekas.