Kohtulahend

J. Melnikovi on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

Kohtuniku seisukoht J. Melnikov mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises, millest üks oli esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamise üks formaalsetest eeldustest on täidetud. Nimelt on J. Melnikov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas on täidetud ka eelnimetatud sätte kohaldamise teine formaalne eeldus, s.o. kas süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt pool talle mõistetud karistusest. J. Melnikovi karistati Valga Maakohtu 29.06.2000. a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning KrK § 185 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga (toimiku I osa lk 21). Arvestades J. Melnikovi eelvangitses viibitud aega, jäi J. Melnikovil kandmata karistust 1 aasta 9 kuu ja 29 päeva (toimiku I osa lk 22). J. Melnikovi karistati Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2003. a kohtuotsusega KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse vabadusekaotusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Valga Maakohtu poolt 29.06.2000. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 9 kuu ja 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti J. Melnikovile 9 aasta 9 kuu ja 29 päeva pikkune vabadusekaotus (toimiku I osa lk 25). Kohus on seisukohal, et on eksitud J. Melnikovile poole mõistetud karistusaja arvutamisel. Kuna J. Melnikovi pani enne Valga Maakohtu 29.06.2000. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, siis Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2003. a kohtuotsusega mõistetud karistus liideti Valga Maakohtu 29.06.2000. a otsusega mõistetud karistusega. Järelikult liideti omavahel 2 aasta 6 kuu ning 8 aasta pikkune vabadusekaotus. Seega oli J. Melnikovile mõistetud karistuse pikkuseks 10 aastat ja 6 kuud ning pool sellest karistusest on ära kantud 5 aasta ja 3 kuu möödumisel. Kuivõrd J.Melnikov oli 29.06.2000.a. kohtuotsuse tegemise ajaks ära kandnud 8 kuud ja 1 päeva, siis pidi J.Melnikov alates 08.03.2003.a. ära kandma poole karistusena veel 4 aastat 6 kuud 29 päeva, seega sai J. Melnikovil pool karistusajast kantuks 07.10.2007.a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.Melnikov temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.Melnikovi tulevane elukoht aadressil Tallinn x on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 3 kohaselt esimene faktor, mida kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama peab, on kuriteo toimepanemise asjaolud. J.Melnikov kannab käesolevat karistust

raske isikuvastase kuriteo eest – ta tahtlikult tappis teise isiku. Kohtunik leiab, et senine vangistuses viibitud aeg on ilmselgelt ebapiisav, et J.Melnikov oleks saanud end ühiskonna ees rehabiliteerida. Samuti arvestab kohtunik sellega, et J.Melnikovi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil temale mõistetud karistus oli tingimuslikult jäetud täitmisele pööramata ning isik oli katseajal. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ka käesoleva vangistuse kandmise ajal on ta üheksal korral toime pannud distsiplinaarsüüteo, mille eest on viiel korral istunud kartseris. Viimane karistus jääb 2006.a. aprilli. Lisaks on vangla iseloomustanud kinnipeetavat kui nõrgavõitu enesekontrollivõimega isikut, kellel on kehvad probleemi(konflikti)lahenduse oskused, seda eriti siis, kui J.Melnikov on alkoholi tarbinud. Alkoholi tarbimisega kaasneb J.Melnikovil tihtipeale agressiivsus. Olgu märgitud, et tapmisegi, mille eest J.Melnikov käesolevat vangistust kannab, pani ta toime alkoholijoobes olles. Samuti puudub tal tugev sotsiaalne tugivõrgustik, kes suudaks teda moraalselt ja materiaalselt toetada (tugiisikuks on märgitud vaid J.Melnikovi vend). Seega J.Melnikovi isiksuseomadusi, tema minevikku, elutingimusi vabaduses ning käesoleva karistuse kandmise aega hinnates tuleb asuda seisukohale, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on käesoleval ajal liiga suur. J.Melnikovi vabastamine ning käitumiskontrollile suunamine ei suuda tagada ühiskonna turvalisust, seda isegi elektroonilise valve tingimustes. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtunik, et J.Melnikovi vabastamine praegusel ajal on liialt ennatlik. Arvestades eeltoodut, jätab kohus J. Melnikovi elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.