Kohtulahend

isa on teda oma võimaluste piires lubanud materiaalselt toetada. I. Uustal’il ei ole kindlat garantiid töökoha osas ning samuti on tal olnud probleeme ravimite kuritarvitamisega, siis teeb kriminaalhooldaja ettepaneku uue kuriteo ärahoidmiseks määrata I. Uustal’le lisaks käitumiskontrollinõuetele kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte omama, kandma ja kasutama relva; otsima endfale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud ning registreerimine kriminaaalhooldusosakaonnas kord nädalas esimese poole aasta jooksul. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu I. Uustal avaldas, et ta soovib karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu selgitas, et tööl peab ta hakkama käima tõenäoliselt Pärnus, sest elukoha lähedal töötamisvõimalus puudub. I.Uustal oli arvamusel, et kord kuus suhtlemine psühholoogiga, on teda oluliselt abistanud ja ta on valmis selleks, et asuda vabaduses õiguskuulekalt elama ja olla kandmata karistusaja jooksul kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuröri seisukoht oli, et arvesse võttes nii vangla poolt avaldatud informatsiooni kui ka kriminaalhooldusametnuku poolt kogutud ja ettekandes avaldatud informatsiooni, ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine, sest see oleks hetkel ennatlik. Kohtuniku seisukoht I. Uustali mõisteti kohtuotsustega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises, liitkaristuse mõistmisel liideti kandmata karistus ka esimese astme kuriteos süüdimõistmise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on I. Uustal temale mõistetud karistusajast kaks kolmandikku ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Ivar Uustali ning prokuröri arvamuse leiab, et Ivar Uustal’i katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole antud juhul otstarbekas ja oleks ennatlik alljärgnevatel põhjustel. I. Uustal’i karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui kaks aastat. I. Uustal’i vangistus on möödunud rahuldavalt - teiste kinnipeetavate ning administratsiooniga tal probleeme ei ole esinenud. Vabanedes asuks ta elama oma isa juurde, kellega on säilinud rahuldaval tasemel suhted ning kes on nõus peale vabanemist poega majanduslikult toetama. Isa V. U. ja I. Uustal on omavahel suhelnud põhiliselt kirja teel. Kriminaalhooldaja ettekandest ilmneb, et I. Uustal’i isa V.U. tõdeb, et vaevalt õnnestub sellises ulatuses majanduslikult toetada, mida I. Uustal ootaks. Kohus on seisukohal, et I. Uustalil võib vabaduses tekkida probleeme töö leidmisel ja seega ka enese ülalpidamisel. Toimikus olevate materjalide põhjal on kohus veendumusel, et I. Uustal ei ole omanud enne vangistust pikaajalisi töösuhteid, mis viitab sellele, et puudub harjumus tööd teha ja stabiilne töökogemus. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et eelnevalt on I. Uustal ennast tööhõiveametis arvele võtnud, kuid reaalselt ei ole tööle asunud, põhjendades seda oma viletsa tervisega. Sellest tulenevalt ei asunud I.Uustal ka võlanõudeid hüvitama. Vabanedes ei ole

kinnipeetaval töökoha osas kokkuleppeid mitte ühegi tööandjaga. Seega vabanedes piirduks Ivar Uustal’i esialgne sissetulek isa V. Uustal’lt saadava raha ja toimetulekutoetusega. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et eelmisel kriminaalhooldusperioodil ei hinnanud I. Uustal oma ametioskusi õigesti ja oli tööotsingul liiga valiv. Kohtule teadaolevatel andmetel on I. Uustal vahetult enne vangistust töötas AS Visu suusavabrikus suuskade lõppviimistlejana, saades enda sõnul majanduslikult hakkama. Kohus leiab, et olenemata sellest, et oli olemas sissetulekuallikas, ei suutnud I. Uustal hoiduda uute kuritegude toimepanemist ning jätkas mitteseaduskuulekat elu. I. Uustal’i isa sõnul oli I. Uustal vabaduses depresiivne ning psühholoogilise abi saamiseks vastavasse raviasutusse ei pöördunud, kuid tarvitas kodus leiduvaid vanu ravimeid. I. Uustal’i elustiil tekitas temas ärevust ja depressiooni, mis oma korda viis enesetapukatseteni. Vabaduses viibimise ajal on tal olnud kaks suitsiidikatset. Vanglas olles on I.Uustal saanud antidepressantravi 6 kuud kuni 2006.a. lõpuni. Vangistuses olles on I. Uustal kirjutanud luuletusi, mis tema sõnul on abiks muremõtete leevendamisel. Samuti on I. Uustal käinud kinnipeetavana psühholoogi vastuvõtul ja saanud medikamentoorset ravi depressiooni vastu. Kohus on arvamusel, et tegemist on isikuga, kes oma ambitsioonide ja tegelike võimete ning olukorra mitte kokku sobimisel tekkivate pingete ja raskustega ning emotsionaalsete madalseisudega ei suuda ega oska toime tulla. I. Uustal on isik, kes kaldub depressiivsusele, muremõtetele ja kes kindlasti vajab psühholoogilist abi. Perega on säilinud üldiselt rahuldavad suhted. Enne vangistust suhtles I Uustal sõpradega, kellega pandi toime õigusrikkumisi. Vaatamata varastemasetele karistustele, on vabaduses viibides olles muutunud I. Uustali kuriteod järjest ohtlikumaks. Lisaks vargustele on lisandunud jõhker vägivald. Antud hetkel kannab karistust muuhulgas ka röövimise, mille pani toime eelmise vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele järgnenud katseajal. Kui vaadata I. Uustal’i elukäiku, siis I. Uustal’l ei ole piisavaid teadmisi probleemilahendusoskustest, et igapäevaselt raskustega tõhusamalt toime tulla. Kohus leiab, et kuigi I. Uustal on vangistuse tingimustes saanud väidetavalt tuge sutlemisest psühholoogiga, olekt käesoleval hetkel ennatlik teda ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku arvates peaks I.Uustal saavutama vangistsues pikemaajalise stabiilse tervisliku seisundi ja peaks konkreetsemalt läbi kaaluma võimalikud tööd ja edaspidist elu puudutuvad küsimused. Kohtunik on veendumusel, et hetkel ei oma I.Uustal piisavat ettekujutust, kuidas vabaduses oma elu korraldada nii, et oleks võimalik end ise elatada, asuda tasuma kuritegudega tekitatud kahjusid ja üle saada oma probleemidest (nt ravimite kuritarvitamisega seotud probleem, raskustesse sattudes võimalik depressioon). Kohtu arvates ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada isikut, kes on ebastabiilne ja vajab enne vabanemist pikemaajalist psühholoogilist abi.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.