1-07-16334
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-07-16334
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Kaire Päri
Kriminaalasi Prokurör
Tartu Vanglas kinnipeetava Marko Kade tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Margus Lellep
Kinnipeetav
Marko Kade Elukoht: x ; isikukood: 37909212755, käesoleval ajal asukoht: Tartu Vangla.
Kaitsja
Advokaat Anu Pärtel
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
Jätta vabastamata Marko Kade (sündinud 21.09.1979.a, isikukood: 37909212755) Tartu Maakohtu 18.06.2004.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Välja mõista Marko Kadelt kaitsjatasu 330.40 (kolmsada kolmkümmend) krooni ja 40 senti Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
Põhjendused Tartu Maakohtu 18.06.2004.a otsusega mõisteti Marko Kade süüdi KarS § 424 ja § 141 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti § 64 lg 1 alusel 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 13.03.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 15 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 2 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 20.11.2003.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.11.2003.a ja lõpeb 24.01.2012.a. KarS § 76 lg 1 alusel on kinnipeetav kandnud 2/3 karistusajast 29.04.2009.a.seisuga, õigus vabanemiseks elektroonilise valve alla tekkis 17.12.2007.a. Marko Kadet on kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 13.03.2003.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 2 kuud ja 15 päeva vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud ja rahalise karistusega 2500 krooni; 15.04.2003.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 6000 krooni. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas on kinnipeetav töötanud majandustöölisena. Vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht. Vanglas osaleb sotsiaalprogrammis „peresidemete hoidmine ja taastamine“. Alkoholijoobes on kinnipeetava käitumine riskeeriv ja ettearvamatu, alkoholijoobes toimepandud kuriteod viitavad hoolimatule ja riskeerivale elustiilile. Viimase õigusrikkumise pani toime alkoholijoobes katseajal, kasutades vägivalda alaealise vastu. Korduvkaristused viitavad sellele, et tal on raskusi oma tegevuse tagajärgede mõistmisega, kuigi süütunne on testi tulemuste põhjal kõrge. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ning kindel töökoht AS-s x. Marko Kade vabanemisel oleks ohustatud terve ühiskond, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem alkoholi tarvitamise korral. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Marko Kade ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. TÄITIS andmebaasi kohaselt on kinnipeetaval rahalisi kohustusi üle 35 000 krooni. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel töökoht ja elukoht isale kuuluvas korteris, kus on võimalik kohaldada elektroonilise järelevalve kohaldamisega kaasnevaid seadmeid. Samas kannab Marko Kade karistust raske isikuvastase süüteo eest, kuid ei ole teadvustanud oma süüd tehtud kuriteos, mistõttu on risk uue kuriteo sooritamiseks. Elektrooniline valve pika perioodi jooksul mõjub frustreerivalt. Kinnipeetav soovib asuda elama koos oma abikaasa S.T.ga, kuid tal puudub kooselu kogemus. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kriminaalhooldaja otstarbekaks Marko Kade vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalvega. Marko Kade avaldas istungil, et elektroonilise järelevalvega.
ta on enda arvates valmis ennetähtaegseks vabastamiseks
Prokuröri arvamuse kohaselt tuleb Marko Kade jätta vabastamata, kuna ta on tingimisi süüdimõistmise katseajal toime pannud kuriteod, s.h. raske isikuvastase kuriteo, s.t., et ta pole toime tulnud märksa leebema käitumiskontrolliga kui on elektrooniline järelevalve. Samuti on kandmata karistuse osa veel väga pikk võrreldes toimepandud kuriteo raskuse ja iseloomuga.
Kaitsja avaldas, et Marko Kade tuleks vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalvega, kuna tal on kindel elukoht ja saab ka töökoha ning elektrooniline järelevalve on ka tehniliselt võimalik. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et Marko Kade tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Marko Kade kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Ta on ära kandnud üle poole mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik hindab uue kuriteo riski suhteliselt kõrgeks ja kahtleb elektroonilise järelevalve toimes ning ei pea Marko Kade ennetähtaegset vabastamist otstarbekaks. Kohtunik nõustub selle juurde esitatud põhjendustega, mis on toodud eelpool. Peale selle, võttes arvesse toimepandud kuriteo raskust ja iseloomu ning kandmata karistuse osa pikkust, tuleb käesoleva aja seisuga vabastamine hinnata ennatlikuks. Kindla elukoha ja tööleasumise võimalus ning rohkem oletusliku iseloomuga toetusvõrgustik ei kaalu üles eelnimetatud takistavaid asjaolusid, riske. Seega, vaatamata formaalsete tingimuste olemasolule, tuleb Marko Kade tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega käesoleval ajal tunnistada põhjendamatuks ja ennatlikuks. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.