Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Linnakohtu 06.05.1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-53/1999 tunnistati I. Palukivi süüdi kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 141 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 järgi ning KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest karistuseks 7 aastat vabadusekaotust. Karistusaja sisse arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, karistusaja algusega alates 15.01.1999. a, s.o alates I. Palukivi vahi alla võtmisest. Tartu Ringkonnakohtu 02.11.1999. a otsusega kriminaalasjas nr II-1-300/1999 jäeti Tartu Linnakohtu eelnimetatud otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati I. Palukivi ärakandmisele kuuluvat karistust selliselt, et KrK § 45 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.10.1998. a ja 20.-21.12.1998. a, s.o 5 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 6 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust, karistusaja algusega alates 14.01.1999. a, otsus jõustus 09.11.1999. a. Tartu Linnakohtu 19.11.1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-146/1999 tunnistati I. Palukivi süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ning mõisteti temale karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel osaliselt suurendati mõistetud karistust Tartu Linnakohtu 06.05.1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-53/1999 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 aasta 1 kuu ja 20 päeva vabadusekaotuse võrra ning mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust, karistusaja algusega alates 19.11.1999. a, s.o alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus 30.11.1999. a. Tartu Maakohtu 14.12.2000. a otsusega kriminaalasjas nr 1-305/1998 tunnistati I. Palukivi süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõisteti temale karistuseks 9 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel osaliselt suurendati mõistetud karistust I. Palukivile Tartu Linnakohtu 19.11.1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-146/1999 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta 3 kuu ja 5 päeva vabadusekaotuse võrra ning mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 7

kuud vabadusekaotust, karistusaja algusega alates 14.12.2000. a. Kohtuotsus jõustus 25.12.2000. a. Tartu Maakohtu 13.06.2001. a otsusega kriminaalasjas nr 1-4/2000, mida täpsustati Tartu Maakohtu 27.11.2001. a määrusega, tunnistati I. Palukivi süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 41 järgi ning mõisteti temale karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel osaliselt suurendati mõistetud karistust I. Palukivile Tartu Maakohtu 14.12.2000. a otsusega kriminaalasjas nr 1-305/1998 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta ja 1 kuu vabadusekaotuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 9 aastat vabadusekaotust, karistusaja algusega alates 14.06.2001. a. Kohtuotsus jõustus 15.10.2001. a. Kinnipeetava karistusaeg algas viimase kohtuotsuse järgi 14.06.2001. a (kannab karistust alates 14.01.1999. a) ja lõppeb 13.06.2010. a. I. Palukivi on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral:

Prokurör leidis, et I. Palukivi ei ole võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada, kuna ta on 9 korda kriminaalkorras karistatud, on toime pannud varavastaseid kuritegusid koos vägivallaga, on distsiplinaarkaristusi, kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Kohtuniku seisukoht I. Palukivi mõisteti kohtuotsustega süüdi kuritegude, sh esimese astme tahtlike kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on I. Palukivi temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I. Palukivi on kriminaalkorras korduvalt karistatud vabaduskaotuslike karistustega. Valdavalt pani ta oma kuriteod toime alkoholijoobes. Käesolevat karistust kannab I. Palukivi 1998. a toime pandud grupiviisilise ning elule ja tervisele ohtliku vägivalla tarvitamisega seotud röövimise eest. Eelnevast saab järeldada, et I. Palukivil oli vabaduses välja kujunenud selge kuritegelik käitumismuster ning eluviis. Tal olid ebaadekvaatsed väärtushinnangud ning kuriteod pani ta toime enda materiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kinnipidamisasutuses viibib I. Palukivi alates 14.01.1999. a. Ka seda aega iseloomustavad korduvad vangla kodukorrarikkumised ning distsiplinaarkorras karistamised. Seejuures on teda korduvalt tulnud karistada ka kartserisse paigutamisega. Väidetavalt on I. Palukivi oma pikaaegse vangistuses viibimise jooksul hakanud enda varasemate tegude üle tõsisemalt järele mõtlema ning soovib vabanedes käituda õiguskuulekalt. Ta on vanglas olles osalenud grupitöös, et vabaneda oma alkoholisõltuvusest. I. Palukivi on tegelenud hingeabiga ning õppinud oma stressi maandama. Samuti on ta end täiendanud ametialaselt (osales keevitajate kursustel) ning töötanud AS-is Eesti Vanglatööstus, kus tema tööga on igati rahule jäädud. Ka tema käitumine on paranenud. Oma viimase rikkumise vanglas pani ta toime 13.10.2006. a, mil ta kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Peale seda on ta suutnud end üleval pidada õiguskuulekalt ning seega tal kehtivad distsiplinaarkaristused praegusel ajal puuduvad. Järelikult ei saa kohtunik välistada seda, et I. Palukivi soov muuta oma senist elukorraldust ning elada edaspidi seaduskuulekalt, on siiras. I. Palukivi asub vabanemisel elama Tallinnasse Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse, kus võimaldatakse talle elamispind nii kauaks kui vajalik ning kindlustatakse esialgu ka tööga läbi Haapsalu Tööotsijate Ühingu. Arvestades seda, et I. Palukivil on olemas mitmed ametioskused (nt krohvija, keevitaja oskused) ning varasem kogemus põllu-, puidu- ning ehitustöölisena, ei ole tal töö leidmine vabanedes võimatu ning sõltub eelkõige ikkagi kinnipeetava enda suhtumisest. Kuni iseseisva sissetuleku saamiseni on kinnipeetavat nõus materiaalselt toetama ka tema ema. Seega on I. Palukivil praegu olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kuigi I. Palukivi minevik viitab tema puhul kõrgele kuriteoriskile, asub kohtunik tema viimase aja käitumist ning resotsialiseerumisvaateid kogumis hinnanuna seisukohale, et I. Palukivi tuleb

vangistusest enne tähtaega vabastada, määrata talle katseaeg ning allutada käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli kohaldamise kasuks räägib see, et lisaks I. Palukivi õiguskuulekuse kinnistamisele ning tema üle kontrolli teostamisele, teostatakse käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldust, kus I. Palukivile osutatakse sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning aidatakse isiklike probleemide lahendamisel. Samuti räägib käitumiskontrolli kohaldamise kasuks see, et I. Palukivi on kinnipidamisasutustes viibinud juba üle üheksa aasta. Üldteada on asjaolu, et mida kauem isik suletud keskkonnas viibib, seda raskem on tema taaslülitumine igapäevaellu. Tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusega võimaldab tasandada ühiskonnaga taaskohandumise raskusi. Kriminaalhooldus võib I. Palukivi puhul uue kuriteo toimepanemise riski maandada. KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt kestab I. Palukivi katseaeg kuni 13.06.2010. a. Katseajal allutatakse I. Palukivi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. I. Palukivi puhul on uue kuriteo peamiseks riskifaktoriks alkoholi tarvitamine ning selle tagajärjel enesekontrolli kaotamine. Järelikult selleks, et maandada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Samal eesmärgil tuleb I. Palukivi KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada leidma endale ametlik töökoht hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest ning asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis. Kuna I. Palukivi pani oma kuriteod valdavalt toime grupis, siis tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku vastava loata. Kuna I. Palukivi asub elama rehabilitatsioonikeskusesse, puutub ta paratamatult kokku teiste karistuse kandmiselt vabanenud isikutega. Kohus peab selle kohustuse määramisel eelkõige oluliseks seda, et I. Palukivil oleks kohustus informeerida oma suhtlusringkonnast kriminaalhooldusametnikku, kes spetsialistina saaks otsustada ja keelata suhtlemise negatiivset mõju avaldavate isikutega. Kui I. Palukivi katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui I. Palukivi paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.