1-08-7\5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tartu Maakohtu 26.05.2006.a määrusega suurendati KarS § 65 lg 1 alusel Jüri Tötile eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud liitkaristust Soome Vabariigi Turu Linnakohtu 28.09.2005.a otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 aasta ja 2 kuu võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Jüri Tötile karistuseks 15 aastat vangistust, karistuse kandmise aja algus 13.06.1995.a. Jüri Tött on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 14.10.1986.a Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 2) 02.11.1994.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 31.05.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 p 1; § 15 lg 2 - § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi liitkaristusena 13 aastat vabadusekaotust; 4) 13.10.1999.a Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 184’’ lg 1 järgi KrK § 41 alusel 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Tartu Maakohtu 27.06.2007.a määrusega jäeti Jüri Tött vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2007.a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.06.1995.a ja lõpeb 13.06.2010.a. Kinnipeetav on ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest, õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 10.01.2008.a. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud enam kui 70 korda, sealjuures viimane distsipliini rikkumine, mis seisnes vanglaametniku korraldusele mitteallumises, on toime pandud vähem kui 6 kuud tagasi (27.09.2007). Kaks viimast kuritegu on toime pannud vangistuses viibimise ajal. Jüri Tött seletas kohtuistungil, et ta on teinud järeldused oma kuritegudest ja teinud endale selgeks, et röövimisi enam toime ei pane. Ta möönab, et distsiplinaarkaristuste arv on suur ja see on oluline ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel. Selge on see, et see arv edaspidi ei vähene. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogramme. Ta soovib vabaduses elades hooldada ja kasvatada lapsi. Vanglas ta ei töötanud, sest töötamise võimalused on piiratud ja ta andis töötamise võimaluse teiostele. Prokurör ei toeta Jüri Tötti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuritegude asjaolud, korduvad kuriteod ja distsiplinaarkaristused ei võimalda ennetähtaegset vabastamisest antud ajahetkel. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jüri Töti tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed alused. Jüri Tött kannab karistust esimese astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 2 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Vanglast antav üldhinnang Jüri Töti käitumisele on rahuldav. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja toetav perekond. Kindel töökoht puudub, kuid kinnipeetav on motiveeritud asuma koheselt tööle ja tegema koostööd kohtutäituriga. Vanglas viibimise ajal kinnipeetav töötanud ei ole, kuid on läbinud arvutiteeninduse kursuse. Vangistuse jooksul on kinnipeetaval olnud rohkelt korrarikkumisi. Kinnipeetav omab häid enesekehtestamise ja manipuleerimise oskusi, riskiteguriks on pikaajaline vangla subkultuuris viimine. Jüri Tött on vaimselt ja füüsiliselt terve, suhteliselt kõrge enesehinnangu ja hea üldistusvõimega ning rõhutab kristliku maailmavaate

tähtsust ja selle omaksvõtmist. Vanglaametniku hinnangul on kinnipeetaval vabanedes soovituslik pöörduda psühholoogi juurde. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Jüri Töti ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht pere juures ja lähedased suhted perekonnaga. Kinnipeetaval on keskharidus ning raadiomontööri ja lukksepa ametikutsed. Kinnipeetav ei ole alates 1992. aastast alkoholi tarvitanud. Negatiivsete asjaoludena nimetab kriminaalhooldusametnik kinnipeetava varasemat karistatust, rohkeid distsipliini rikkumisi ning seda, et viimased kaks kuritegu on toime pandud vanglas viibimise ajal. Kinnipeetav on alaealisena kandnud karistust ka Venemaal. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: heastada kuriteoga tekitatud kahju, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osaleda sotsiaalprogrammides ning määrata isiku enda võetud lisakohustus, mis on vajalik riskide maandamiseks. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Jüri Töti tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Jüri Tött ei ole teinud küllaldaselt järeldusi oma kuritegude suhtes. Ta kannab vanglas karistust korduvalt, ka esimese astme kuriteo eest. Ta on küll teinud järeldusi lõpetada vägivallaga seotud varavastased kuriteod, kuid vägivallaga seotud kuriteod on jätkunud ja seda ka karistuse kandmise ajal. Karistuse kandmise ajal on ka rohkearvuliselt distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristusete arv on suurenenud võrreldes vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuuse arutamise ajaga. Jüri Töttile on määratud viimane distsiplinaarkaristus 07.09.2007.a. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole ta teinud kõike endastolenevat resotsialiseerumiseks. Jüri Tött on alustanud tööd vangla sotsiaalprogrammides ja sellega näidanud oma suhtumise muutumist senistesse eluviisidesse. Vangistuse jätkuva kandmise ajal on tal võimalik korrigeerida oma suhtumist senistesse eluviisidesse, mida toetavad sotsiaalprogrammid või psühholoogiline nõustamine vanglas. Kohus ei pikenda tähtaega vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks ja jätab selle seadusega määratud minimaalse, 6-kuulise tähtajani.