Kohtulahend

elamiskõlbmatusse) korterisse Tallinnas x või Tallinna Hoolekandekeskusesse, kus tao oleks võimalik saada ka psühholoogi abi ja sotsiaalnõustamist. Kinnipeetava sõber Andres Ilm on lubanud aidata kinnipeetavat ka töökoha leidmisel. Positiivseks peab ametnik ka ehitaja elukutse omamist, kehtivat isikuttõendavat dokumenti ja soovi õppida. Negatiivsete asjaoludena on ametnik välja toonud raske kuriteo toimepanemise, tööharjumuse puudumise, pika karistusaja, vangla subkultuuri omaksvõtmine, vanglakorra korduvad rikkumised, suhtlemisoskuse ja probleemide lahendusoskuse puudumise. Uue kuriteo toimepanemise riski hindab kriminaalhooldusametnik aga endiselt kõrgeks. Süüdimõistetu Oleg Tjabuskin kinnitas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda ning on valmis elama õiguskuulekalt. Tal on olemas kindel elukoht esialgu oma õe või isa juures. Ta soovib koheselt asuda ka tööle. Töökoha saamisel loodab ta isa abile. Ta on valmis täitma kõiki talle kohtu poolt määratavaid kohustusi. Prokurör ei toetanud Oleg Tjabuskini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on korduvalt karistatud isik ja vanglas on ta toime pannud väga palju distsipliinirikkumisi. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Oleg Tjabuskin on vangistuses ära kandnud 2/3 talle mõistetud karistusest. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi on olemas formaalne alus tema vangistusest vabastamiseks. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Viimase kohtuotsuse järgi kannab Oleg Tjabuskin karistust mitmete kuritegude toimepanemise eest, s.h isikuvastaste kuritegude sooritamise eest. Ta pani kuriteo toime ka inimese tähtsaima individuaalse õigushüve, s.o elu vastu, tappes kannatanu kägistamise läbi. Hinnates Oleg Tjabuskini käitumist karistuse kandmise ajal, selgub, et alates oktoobrist 1997. a. kuni käesoleva ajani, on teda vanglates distsiplinaarkorras karistatud kokku üle saja korra. Karistuseks on korduvalt mõistetud kartserisse paigutamist ning üleastumised on seisnenud küll keelatud esemete omamises, ametnike korralduste eiramises, vägivallatsemises, sõimamises jne. Distsiplinaarüleastumisi on ta toime pannud ka 2007. a. veebruaris ning juulis, jättes allumata vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viimase üleastumisega seoses kohaldati talle lisaks karistusele ka täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.o eraldatud kambrisse paigutamist. Samuti tuleb märkida, et veel 07.06.2007. a. keeldus Tartu Vangla direktor teda lühiajalisele väljasõidule lubamast, leides, et uue kuriteo sooritamise risk on suur ning tema väljasõidule lubamine seaks ohtu vangistuse täideviimise eesmärgi – õiguskorra kaitsmise. Kuigi kinnipeetav ei ole peale juulit 2007.a. distsipliinirikkumisi toime pannud, on nimetatud aeg siiski veel liiga lühike ja ei näita veenvalt kinnipeetava seaduskuulekust. Vastupidi, korduvad ja pika aja jooksul toime pandud distsiplinaarrikkumised näitavad, et Oleg Tjabuskin ei ole ka vangistuse ajal suutnud reeglitest kinni pidada ega piisavalt üles näidanud tahet õiguskuulekaks käitumiseks. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel määraks kohus ta aga kriminaalhooldusele ning kohustaks teda täitma kontrollnõudeid. Seega eeldab karistuse kandmine vabaduses käitumiskontrollile allutatult täpset ja järjepidevat kontrollnõuete täitmist. Oleg Tjabuskini käitumine karistuse kandmise ajal ei sisenda senini veel veendumust, et ta suudaks sellega toime tulla. Seega, ehkki positiivseks tuleb lugeda Oleg Tjabuskinil väidetavalt elukoha olemasolu ning lähedaste toetust, ei ole tema käesoleval ajal vangistusest vabastamine otstarbekas. Samas oleks tal olnud piisavalt aega konkretiseerida oma väljavaateid elu- ja töökoha osas. Vastuolus on ka kriminaalhooldusametniku poolt ettekandes avaldatu, mida kinnipeetav ise ei kinnitanud, et tal on võimalik saada töökoht oma tuttava A. I. kaudu. Tema poolt kantud karistusaeg ning toimepandud kuritegude raskus ja tema käitumine karistuse kandmisel annavad alust eeldada, et ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval hetkel liialt ennatlik. Pikaaegse vangistuse kandmise ajal ei ole ta tegelenud õppimise ega enesetäiendamisega. Tööd ei ole tema enda sõnul talle võimaldatud, mille aluseks on eeldatavasti tema rohked rikkumised.

Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Oleg Tjabuskin (IK 37306140286) temale Tallinna Linnakohtu 04.03.1999. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.