Kohtulahend

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, et hõlbustada süüdismõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist (näiteks alkoholi tarvitamise probleemi lahendamiseks või näiteks „Eluviisitreening õigusrikkujale“ jmt); • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis • vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni süüteomenetluste, see on kriminaal-ja väärteomenetluste, s.h ka haldusõiguserikkumiste menetluste, käigus temalt väljamõistetud rahaliste nõuete (karistuste, menetluskulude, tsiviilhagide jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta maksekviitungid või muud kohustuse täitmist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale. KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Raivo Ausi vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. •

Seoses asjaoluga, et 05.12.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsusega võeti Raivo Ausilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks (kohtuotsus jõustus 26.02.2007.a), saata käesoleva määruse koopia Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaegu kajastavas osas kande tegemiseks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse, see on vangistuse, kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Määruse koopia edastada allkirja vastu Raivo Ausile. Rrokurörile edastada määruse koopia tema soovi korral.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Raivo Ausi on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Viimati karistati Raivo Ausi 05.12.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu vangistusega. Karistuse kandmise alguseks on 30.09.2006.a. 05.12.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsusega võeti Raivo Ausilt mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena ära 3-ks aastaks. Käesolevaks ajaks on Raivo Aus ära kandnud talle karistuseks mõistetud vangistusest enam kui poole. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri, on seisukohal, et esinevad KarS § 76 lg 1 punktis 2 loetletud eeldused süüdimõistetu Raivo Ausi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud Raivo Aus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust, on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid Raivo Ausi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kuigi Raivo Auson isik, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja hetkel kannab ta II korda vangistuses karistust, peab kohus tema suhtes põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kandmata karistusaeg on väga väike ning vangistusest vabanemise järgselt oleks vajalik talle eluks vabaduses paremaks toimetulekuks, sealhulgas õiguskuuleka eluviisi paremaks järgmiseks kriminaalhooldaja suunamist. Kriminaalhooldusametnik on avaldanud sama arvamust. Kriminaalhooldaja toetab R.Ausi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Ka toimepandud kuritegude raskus ja laad ei ole selline, mis iseenesest välistaksid R.Ausi vangistusest ennetähtaegse vabastamise. Vangistuses viibimise ajal on Raivo Aus käitunud õiguskuulekalt ja korrektselt – puuduvad distsiplinaarkorras karistused. Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Raivo Aus motiveeritud eluviise muutma ja elama seaduskuulekalt. Vangistusest vabanedes on Raivo Ausil olemas kindel elukoht ema elukoha aadressil. 01.02.2008.a kohtuistungil kinnitas Raivo Aus, et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: •

ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• • • •

ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist; vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni temal esinevate rahaliste võlgnevuste katteks.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna Raivo Ausile katseajaks eelmärgitud kohustused. Raivo Ausi vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.