Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Madis Toomi on kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Käesoleval ajal kannab Madis Toom 21.03.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1,3, KarS § 22 lg 1,2 ja § 345 lg 1, KarS § 22 lg 1,2 ja § 349 järgi KarS § 63 lg 1 alusel, KarS § 25 lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 4, KarS § 22 lg 1,2 ja § 344 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel talle liitkaristuseks mõistetud 1 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 23.04.2007.a, s.o aeg, millal M.Toom ilmus Tartu Vanglasse karistust kandma. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 01.02.2008.a kohtuistungil ära Madis Toomi ja prokuröri, on seisukohal, et Madis Toomi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 01.02.2008.a kohtuistungil, kuulates ära Madis Toomi, ei äratanud Madis Toom sellist usaldust, et panna kohut uskuma, et ta käesoleval juhul vangistusest vabanemise järgselt uusi kuritegusid, sealhulgas uusi varavastaseid kuritegusid toime ei pane. Oma ea kohta, s.o 35 eluaasta kohta on Madis Toomi jõutud käesolevaks ajaks kriminaalkorras karistada 10-l korral. Madis Toomi kuritegeliku käitumise aktiivsus on äärmiselt kõrge. Kinnipeetava isiklikus toimikus on olemas kohtuotsused, millistest nähtuvalt on ta viimasel ajal põhiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Käesoleval ajal on Madis Toomi suhtes Tartu Maakohtus menetlemisel kriminaalasi nr 1-07-16293 milles Madis Toom on süüdistatav KarS § 25 lg 1,2,4 ja KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Kriminaalhooldajate arvamustest (kinnipeetava isiklikus toimikus on neid 2) nähtuvalt on Madis Toom 4-l korral katseajal toime pannud uue kuriteo ning talle mõistetud karistused on pööratud täitmisele. Kriminaalhooldajate arvamustest nähtuvalt ei ole Madis Toom siiani teinud endale vastavaid järeldusi varasematest karistustest, sealhulgas vangistusest ja M.Toom on jätkanud kuritegelikku käitumist. Isikut, keda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, ja kes on vabaduses viibitud aega, sealhulgas ka käitumiskontrollil viibitud aega kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nii palju kordi kriminaalkorras karistatud isiku puhul, kelle suhtes on 4-l korral kohaldatud käitumiskontrolli ja kes on käitumiskontrollil viibides toime pannud uued kuriteod, on põhjendatud järeldada, et kriminaalhooldus ja selle käigus kohaldatav katseaeg ja käitumiskontroll ei ole nendeks vajalikeks ja tõhusateks meetmeteks, mis

suudaksid panna Madis Toomi hoiduma uute kuritegude, sealhulgas varavastaste kuritegude toimepanemisest. Madis Toomi faktilisest käitumisest vabaduses viibides nähtub, et sõltumata tema suhtes vabaduses kohaldatud meetmetest, on ta jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Madis Toomi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel arvestab kohus ka õiguskorra kaitsmise huve. Õiguskorra kaitsmise huvides, selleks, et välistada Madis Toomi poolt vabaduses viibides uute kuritegude, sealhulgas varavastaste kuritegude toimepanemist, ja selleks, et kaitsta vara omavaid isikuid, peab kohus käesoleval juhul, eelpool märgitud asjaoludel kogumis, põhjendatuks jätta Madis Toom vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Oma viimases arvamuses on kriminaalhooldusametnik küll avaldanud arvamust, et seoses Madis Toomi isakssaamisega tuleks talle siiski anda võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks, kuid kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kriminaalhooldajate arvamusest nähtub, et ka ajal, mil M.Toomil oli elukaaslane ja elukaaslane ootas last, ei pidanud M.Toom elukaaslase soove millekski ning tegeles lõbustusasutustes - kasiinodes mängurlusega ja seda vaatamata sellele, et tulevase lapse emale selline käitumine ei meeldinud. Kriminaalhooldaja esimesest antud arvamusest nähtuvalt on M.Toomil kasiinodes mängimise sõltuvus. Kohtu jaoks ei ole usutav, et isik, kes vabaduses viibides ei pidanud tulevase lapse ema soovi, loobuda kasiinodes mängimas käimisest, millekski, hakkaks oma käitumist muutma. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.