1-08-1282\3 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata D.G katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja D.G-lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 6 525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni 90 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „D.G , 1-08-1282, menetluskulu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu D.G süüdistatakse selles, et tema  eesmärgiga välja petta sõiduki kindlustushüvitist, esitas 11.12.2007.a Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Parex Kindlustuse Eesti filiaalis kahjukäsitlusosakonnas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et ööl vastu 21.11.2007.a (politseile teatas, et ööl vastu 22.11.2007.a) varastati Tartus Kreutzwaldi 52 parklast temale kuuluv sõiduauto Volvo S80 reg nr XXX XXX väärtusega 150 000 krooni. Sellisel teel püüdis D.G Parex Kindlustuse Eesti Filiaalilt välja petta sõiduki kindlustushüvitist 150 000 krooni. Seega pani D.G toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. D.G süüdistatakse veel selles, et tema  viibides 22.11.2007.a ajavahemikul kell 15.35-15.55 Tartus Riia 179a kabinetis 303 kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi, andis

teadvalt valeütlusi selle kohta, et ööl vastu 22.11.2007.a varastati Tartus Kreutzwaldi 52 parklast temale kuuluv sõiduauto Volvo S80 reg nr XXX XXX väärtusega 150 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud eesmärgiga kindlustuselt raha välja petta. Seega pani D.G toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. Kuriteoga D.G varalist kahju ei tekitanud, kuna kindlustusandja ei maksnud kindlustushüvitist välja. Asitõendid, äravõetud esemed: ei ole. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel advokaaditasu 991.20 krooni (tl 16). KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui D.G 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et D.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.G süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi poolt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 2778,90 krooni.