lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-98-10\1

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-98-10\1
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi 1-98-10

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2008. a Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-98-10

Kohtukoosseis

kohtunik Andrus Miilaste

Süüdistatav

Tarmo Ridala; isikukood: 36605292769; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras varem karistatud ühel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo aegumise tõttu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KaRS § 81 lg 1 ja 6 ning KrMK §-st 5 lg 1 p 3 kohtunik määras:

1.Lõpetada kriminaalmenetlus Tarmo Ridala süüdistuses KrK § 133 järgi.
2.Tühistada Tarmo Ridala suhtes kohaldatud tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Määrus saata Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, süüdistatavale ja vandeadvokaat Ann Saarele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse vahistamist puudutavale osale võib KrMS §-de 136, 386 js 387 lg 1 alusel esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-95/98 Tarmo Ridala süüdistuses KrK § 133 järgi. Süüdistuskokkuvõttest nähtuvalt on T. Ridala talle süüks arvatud teo toime pannud 1996. aasta sügisel (tl 47). Tartu Maakohtu 01.07.1998. a määrusega on T. Ridala kohtu alla antud (tl 52). 19.05.1999. a kriminaalasja arutamiseks peetud kohtuistungile T. Ridala ei ilmunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja kohaldas T. Ridala suhtes sundtoomist. 15.09.1999. a kriminaalasja arutamiseks peetud kohtuistungile ei ilmunud kannatanu T K. Prokurör ja kaitsja taotlesid asja arutamise edasilükkamist, leides, et kannatanu osavõtuta ei ole

asja võimalik arutada. Ühtlasi taotles prokurör sundtoomise kohaldamist T. K suhtes. 15.09.1999. a määrusega rahuldas kohus prokuröri taotluse. 19.11.1999. a kirjaga teatas Tartu Politseiprefektuur kohtule, et sundtoomise määrust ei ole olnud võimalik täita, kuna T. K tegeliku viibimise koht ei ole teada. Tartu Maakohtu 29.02.2000. a määrusega kriminaalasjas nr 1-153-99 T.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, kuulutati T. K tagaotsitavaks. 26.04.2004. a kriminaalasja arutamiseks peetud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi kannatanu tabamiseni. Käesoleva ajani ei ole kohtul andmeid T. K tabamise kohta. Seetõttu ei ole kohus saanud arutada T. Ridala süüdistust KrK § 133 järgi. KarS § 81 lg 1 järgi ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Vastavalt KarS §-le 314 karistatakse ebaseadusliku eluruumist väljatõstmise eest - rahalise karistusega. Seega on T. Ridalale süüks arvatava teo toimepanemine karistatav karistusseadustiku järgi teise astme kuriteona. KarS §-st 81 lg 6 tuleneb, et juhul, kui kuriteo aegumine on katkenud ei tohi isikut kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS §-s 81 lg 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. KarS § 81 lg 7 p 1 järgi peatub süüteo aegumine kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde. Tulenevalt KarS §-st 81 lg 8 ei uuene aegumine KarS § 81 lg 7 p-des 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole T. Ridala kriminaalmenetlusest kõrvale hoidnud. Kuna kriminaalasjas puuduvad asjaolud, mille esinemisel süüteo aegumine oleks võinud peatuda, siis ei tohi, sõltumata muudest asjaoludest, T. Ridalat süüdi mõista, kui talle süüks arvata teo toimepanemisest on möödunud teise astme kuriteo aegumistähtajast viie aasta võrra pikem tähtaeg, s.o kümme aastat. Süüdistuse järgi pani T. Ridala talle süüks arvatava teo toime 1996. aasta sügisel. Käesolevaks ajaks on sellest möödunud rohkem kui kümme aastat. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt Enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja arutatakse maakohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel tuleb kriminaalmenetlus lõpetada kui aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodule tuginedes on kohus seiskohal, et menetlus kriminaalasjas nr 1-95/98 T. Ridala süüdistuses KrK § 133 järgi tuleb lõpetada süüteo aegumise tõttu.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.