OÜ Aktiva Finance Group hagi A Ki vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võla väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
5404,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja A K (isikukood xxx)
Kohtuistungi kuupäev
14.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus perioodi 16.03.2023 02.10.2023 eest arvestatud viivise 447,08 eurot väljamõistmise nõude osas.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 5194,15 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna määraga 0,065% päevas võlasummalt 3886 eurot alates 03.10.2023 (kaasaarvatud) kuni nimetatud summa tasumiseni.
5.Määrata hageja menetluskulud 92,36% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enese kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 1108,32 eurot.
7.Kostja on kohustatud maksma hagejale viivist menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.OÜ Aktiva Finance Group (hageja) esitas 08.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Kilt (kostja) 5418,8 euro saamiseks. Nõude aluseks oli hageja eriõiguseellase xxx OÜ ja kostja vahel 29.03.20022 sõlmitud krediidikonto leping nr xxx ja 18.04.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr xxx. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Hageja ja kostja sõlmisid 15.03.2023 võlatunnistused, milles fikseerisid krediidilepingutest tuleneva võla suuruse ja leppisid kokku võla tasumise uue maksegraafiku. Makseettepanekut ei õnnestud kostjale kätte toimetada ja maksekäsu kiirmenetlus lõpetati (digitoimiku lk dtl 1).
2.02.10.2023 esitas hageja samal alusel kostja vastu hagi (dtl 18). Kostja pole võlatunnistuste sõlmimise järgselt hagejale makseid teinud. Hageja nõuab võlatunnistustes fikseeritud summa väljamõistmist. Lisaks nõudis hageja viivist võlatunnistuste p-des 1.3 ettenähtud määra 0,065% päevas alusel alates 09.04.2023 kuni võlatunnistuste eelselt arvestatud põhivõlasumma 3866 euro tasumiseni.
3.Kohus nõudis hagejalt andmeid krediidikulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta (18.10.2023 määrus, digitoimiku lk 50; 28.11.2023 määruus, dtl 65; 16.09.2024, dtl 87).
4.Hageja esitas põhjendused ja krediidikulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta (08.11.2024 avaldus, dtl 97).
5.Kostja pole olnud kohtule kättesaadav, kättetoimetamised on tehtud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.
6.Kohus vaatas hagi läbi 14.11.2024 kohtuistungil hageja osalemisel (dtl 564). Kostja istungile ei ilmunud. Hageja kinnitas, et 15.03.2024 võlatunnistused on tehtud esialgsetest krediidilepingutest tuleneva võla tasumise tingimuste kokku leppimiseks. Hageja kinnitusel ei suurendatud võlatunnistustega kostja kohustusi.
7.Hageja täpsustas oma viivisenõude arvestusi 22.11.2024 avaldusega (dtl 570). Hageja nõuab võlatunnistuste sõlmimise ajaks (15.03.2023) sissenõutavaks muutunus viivist
2 (5)
summas 618,04 eurot (222,3 + 395,74). Hagi esitamisele (02.10.2023) järgnevast päevast nõuab hageja viivist arvestatuna võlatunnistustes fikseeritud põhivõlanõuete summalt 3886 eurot (1776 + 2110) kuni põhivõla tasumiseni. Viivisenõuded on arvestatud esialgsetes lepingutes kokkulepitud määra 0,065% päevas alusel. 22.11.2024 avaldusega (dtl 570) jättis hageja oma esialgsest nõudest välja viivisenõude perioodi 16.03.2023 – 02.10.2023 eest. Kohus teatas hagejale, et käsitleb seda osalise loobumisena hagist (dtl 76), hageja sellele vastuväidet ei esitaud.
Kohtuotsuse põhjendused
8.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 3, võtab kohus vastu hagist osalise loobumise perioodi 16.03.2023 - 02.10.2023 eest arvestatud viivise 447,08 eurot väljamõistmise nõude osas ja lõpetab selle nõude osas menetluse (p 7 eespool).
9.Alljärgnevalt selgitatud põhjustel rahuldab kohus hagi.
10.Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid hagi aluse kohta. Vaidlustamata faktiväited tuleb lugeda omaks võetuks (TsMS § 231 lg 4).
11.Kohus loeb 15.03.2023 sõlmitud lepingutega (võlatunnistused, dtl 26 ja 35) tõendatuks, et xxx OÜ ja kostja vahel 29.03.20022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx ja 18.04.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tuleneva kostja võlgnevuse suurus oli nimetatud kuupäeva seisuga 5114,15 eurot (2276,08 + 2838,07. Dtl 31 ja 40). Nõuete loovutamine hagejale on tõendatud esialgse võlausaldaja teadetega (dtl 163 ja 164) ja võlatunnistustega.
12.Esialgsed lepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Lepingu nr xxx krediidikulukuse määr oli 48,38% (dtl 116) ja lepingu nr xxx krediidikulukuse määr oli 48,52% (dtl 135), mis ei ületa VÕS § 406(2) lg-s 1 sätestatud lubatud ülempiiri (kolm korda Eesti Panga poolt viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr, mis oli lepingute sõlmimise ajal 16,3%).1
13.Hageja 08.11.2024 avalduses esitatud põhjendustest järelduvalt ei rikkunud esialgne võlausaldaja krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403(4)).
14.15.03.2023 võlatunnistustega ei suurendatud kostja rahalisi kohustusi võrrelduna esialgsete lepingute alusel tekkinud kohustustega. Poolte kokkuleppel lisandus ainult lepingutasu 80 eurot (2 x 40 eurot, dtl 31 ja 40), mis oli summana ebaoluline aga olnud krediidisumma suurendamine VÕS § 403(4) lg 9 tähenduses.2 Esialgsed lepingud olid juba üles öeldud, kuid võlatunnistuste sõlmimisega sai kostja võimaluse võla tasumiseks uue maksegraafiku alusel. Viivisemäär vähenes (krediidilepingute p 5.1 järgi võrdne intressiga ehk 40% aastas, dtl 128, 132, 135 ja 154; võlatunnistuste p 1.3 järgi 23,72%
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 Vt sarnaste asjaolude kohta tehtud Riigikohtu 09.10.2024 otsust, p 26 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/? asjaNr=2-20-1490/103
3 (5)
aastas (0,065% päevas x 365), dtl 33 ja 42). Seega polnud hagejal kohustust kontrollida kostja maksevõimet ka võlatunnistuste sõlmimise seisuga.
15.Kostja pole vaidlustanud hageja väidet, et võlatunnistuste sõlmimise järgselt pole ta võlga tasunud.
16.Tulenevalt esialgsete lepingute ülesütlemisest oli võlatunnistustes fikseeritud võlasumma muutunud sissenõutavaks enne 15.03.2023. Võlatunnistuste p 1.2 ja 2.1 kohaselt loobus hageja võla sissenõudmisest tingimusel, et kostja peab kinni uutest maksegraafikutest (dtl 33 ja 42). Kostja seda ei teinud, mistõttu võlgnevus on sissenõutav ja maksegraafikud enam ei kehti.
17.Juhindudes VÕS § 8 lg 2, § 113 lg 1 kolmandast lausest, § 113(2) lg-st 2, § 396 lg-st 1 ja § 397 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 15.03.2023 seisuga tekkinud võlgnevuse ja võlatunnistuste sõlmimise lepingute lepingutasu kogusummas 5194,15 eurot (5114,15 + 80, vt p 11 ja 14).
18.Juhindudes VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest ja TsMS §-st 367, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise arvestatuna kokkulepitud määra 0,065% päevas järgi võlasummalt 3886 eurot alates 03.10.2023 (kaasaarvatud) kuni nimetatud summa tasumiseni.
19.Hageja loobus hagist 7,64% ulatuses (p 22 allpool). Arvestades hagi rahuldamist ülejäänud osas ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 määrab kohus hageja menetluskulud 92,36% ulatuses kostja kanda.
20.Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt makstud riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulu hageja lepingulise esindaja töö eest. Maksekäsu kiirmenetluses oli lepingulise esindaja tasu 20 eurot, järgnevas menetluses 5,5 tunni töö eest tunnitasutasumääraga 169 eurot 929,50 eurot (dtl 574). Toiminguteks kulutatud aeg ei ole kohtu hinnangul ülemäärane, kuid põhjendatud tunnitasumääraks sellises asjas peab kohus 100 eurot tunnis. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1200 eurot (630 + 20 + 550). Kohus mõistab menetluskulude hüvitamiseks kostjalt hageja kasuks välja ... eurot vastavalt menetluskulude jaotusele 1108,32 eurot (1200 x 92,36%).
21.Hageja taotluse alusel (dtl 572) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
22.TsMS § 133 ja 136 lg 1 alusel täpsustab kohus hagi hinda. Enne loobumist oli hagi hind 5851,43 eurot (5194,15 + 447,08 + 3886 x 0,065% x 365). Hagist osalise loobumise järgselt on hagihind 5404,35 (5851,43 – 447,08) eurot. Hagi hinna muutumine ei anna käesoleval juhul alust riigilõivu tagastamise taotlemiseks, kuna riigilõivumäär hagihinna vahemikult 5000 – 6000 eurot on sama (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend
4 (5)
kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.