lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-10994\24

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 12.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-07-10994\24
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
507
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-07-10994

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2007 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-10994

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2007 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava E.S-i määruskaebus Tartu Maakohtu

2.oktoobri 2007 määrusele.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tühistada Tartu Maakohtu 2.oktoobri 2007 määrus ja jätkata süüdistatava E.S-i apellatsiooni menetlemist Tartu Ringkonnakohtus. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud E.S esitas avalduse, mille sisust tuleneb soov esitada apellatsiooni Tartu Maakohtu 26.09.2007 otsuse peale. Maakohus käsitles avaldust apellatsioonina Tartu Maakohtu 26.09.2007 otsuse peale, millega kokkuleppemenetluses lahendati kriminaalasi E.S-i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4 ja 200 lg 1 järgi. Süüdistatavale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja E.S-i karistust hakati arvestama alates 26.03.2007. Tõkend jäeti muutmata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega jäeti E.S-i apellatsioon Tartu Maakohtu 26.09.2007 otsuse peale läbi vaatamata. Määruse kohaselt reguleerivad asja lahendamist kokkuleppemenetluses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätted. Kuigi E.S kaebab apellatsioonis

-1-

menetlusnormide rikkumise peale, ei esita ta ühtegi fakti, millist kokkuleppemenetlust reguleerivat normi on rikutud kriminaalasja arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetluses. Kohtuistungil tegi prokurör ettepaneku asja arutamiseks kokkuleppemenetluses, mis on lubatud KrMS § 250 lg 1 järgi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et E.S oli nõus asja arutamisega kokkuleppemenetluses ja valmis samal päeval asja arutama. Kokkuleppe sõlmimiseks tegi kohus vaheaja. Pärast kokkuleppe sõlmimist ei keeldunud E.S kokkuleppemenetlusest. See võimalus oli tal kohtuistungil pärast kokkuleppe sõlmimist prokuröri ja kaitsjaga. Eeltoodust järeldub, et E.S puudub KrMS § 318 lg. 3 p. 4 järgi õigus apellatsiooni esitamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu E.S taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tunnista E.S ennast süüd KarS § 200 lg 1 järgi ning seetõttu ei ole nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti avaldas talle survet kokkuleppemenetluseks adv. Aivar Kello. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt jäetakse otsuse teinud kohtus apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse see apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel KrMS § 318 järgi ei ole apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega. Lähtudes eelnevast leiab ringkonnakohus, et maakohus saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusele esitatud apellatsiooni menetlemisel KrMS § 332 lg 2 p 2 järgi kontrollida vaid seda, kas apellatsioon on esitatud menetlusnormide rikkumise peale. Sealjuures ei ole esimese astme kohtul pädevust otsustada, kas kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid on rikutud või mitte. Juhul, kui apellatsioonis viidatakse menetlusnormide rikkumisele, on KrMS § 318 lg 3 p 4 järgi isikul apellatsiooniõigus. Kas ja mil määral on kokkuleppmenetluse käigus menetlusnorme rikutud, selgitatakse edasise apellatsioonimenetluse käigus. Maakohus on vaidlustatud määruses üheselt asunud seisukohale, et E.S esitas apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise tõttu. Sellisel juhul on E.S, tulenevalt KrMS §-st 318 lg 3 p 4, apellatsiooniõigus. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja kriminaalasjas tuleb apellatsioonimenetlust jätkata ringkonnakohtus.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

-2-

Ago Kutsar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.